reeglistamata, see tähendab korrastamata kogumit. Nende ühendamisele paigutuvad teatud kindlad kitsendused, mis moodustavadki antud keele reeglistiku. Niisuguste kitsendusteta ei saa keel täita kommunikatiivseid eesmärke. Kuid samaaegselt keelele paigutuvate kitsenduste kasvuga kaasneb teatavasti tema informatiivsuse langus. Luuletekst allub antud loomuliku keele kõigile reeglitele. Kuid ta koormatakse uute, antud keele suhtes lisareeglitega: teatud kindlatest meetrilis-rütmilistest normidest kinnipidamise nõue; organiseeritus fonoloogia-, riimi-, sõnavara- ning idee- ja kompositsioonitasandil. See kõik muudab luuleteksti tavalise kõnekeelega võrreldes palju vähem «vabaks». On teada, et «laulust ei saa sõnu välja jätta». Tundub, et see peab endaga kaasa tooma liiasuse enneolematu kasvu 1 M. K r i d 1. Wstep do badan nad dzielom literackirn. Wilno, 1936; Teoria badan literackich w Polsce. Opracowal H. Markiewicz. Kraków, 1960, I-II; E
osadeks. ¾ rütm loob swingiliku, kiikuva meetrumi, tekitades ka liikumises kulgemise ja momentumi (peatumise) tunde. 2/4 rütm loob marsitaolise , pulseeriva meeleolu, tekitades positiivsema, aktiivsema tunde. Ebaregulaarsed rütmid (5 -7-jne.) on rahutud, koosnedes 3-st ja 2-st. Meetriliste rütmide puhul on tantsijal vaja ära tunda rütm ja sellele järgneda.Iga sotsiaalse tantsu praktiseerija teab seda. Jazz tants on üks meetrilis tantsu näiteid, kus kasutatakse ohtralt sünkoope ja fragmenteeritud kehaliikumisi. Töös meetrilise muusikaga tekivad erinevad võimalused sünkroniseeruda sellega sünkopeeruda sellega vastu töötada sellele. Proovi luua erinev rütm liikumises ja erinev muusikas pane need kokku! Kui etenduses kogu aeg kasutada sünkroniseeritud arusaamu, siis võib lavastus viia
annaabi.ee 
