uued mõõdud põhineksid loodusel. Nii loodi kümnendkordsuse alusel meetermõõdustik, kus raskuse põhiühikuks võeti kilogramm kuupdetsimeetri puhta vee mass. Kümnendsüsteemi rakendati ka kellaaja arvestuses senise Vana-Ida kuuekümnendsüsteemi asemel. Vastavalt sellele oli päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit ja minutis 100 sekundit. Pikkusühikuks võeti meeter, mis oli kümnemiljondik osa Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. 1875. aastal sõlmiti Prantsusmaal ka rahvusvaheline meetrikonventsioon, millele kirjutasid alla 17 riiki. Mujal Euroopas võeti meetermõõdustik kasutusele peamiselt 1870. aastal. Kasutusele võeti ka uus kalender revolutsioonikalender kristliku asemel, kus aasta jagunes 12 kuuks. Igas kuus oli 30 päeva ja kolm 10-päevast dekaadi. Suur Prantsuse revolutsioon on mõjutanud Euroopat üldiselt ja selle arengut väga palju ja seda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivseteks poolteks võib kindlasti pidada ühise rahvusvahelise
1797 - valmistati plaatinast etalonmeeter - nn arhiivimeeter ja kg, hoiule Prantsuse Vab. arhiivi. Meeter, sekund, kilogramm ja liiter põhiühikud. Meetermõõdustiku alusel ühtlustati ka rahasüsteem. Hakati rakendama Prantsusmaal, kehtestati üldiselt 1840. levikut soodustasid maailmanäitused. 1867 pariisi maailmanäitusel mõõtude, kaalude ja müntide komitee. 1869 tegid Vene akadeemikud Struve, Wild ja Jacoby ettepankeu Pariisi akadeemiale, 20.05.1875 Pariisis kirjutati alla meetrikonventsioon, millega ühines 17 riiki. Kõik said uued etalonid. Eestis 1.1.1925 NSVL-s 21.7.1925 II Vanad vene kaalu- ja môôduühikud Kuna Venemaa asub Eesti vahetus läheduses, toimus temaga tihe kaubavahetus. Nii rootsi kui ka vene ajal olid paralleelselt kohalike môôtudega kasutusel vene môôdu- ja kaaluühikud. Esimesed märgid kaalude ja môôtude kasutamisest Venemaal ulatuvad 10. sajandisse ja kajastuvad Kiievi-Vene vürsti Vladimiri seadustes. Vanimaiks
annaabi.ee 
