Hawking kinnitas 21. juulil 2006 Dublinis toimunud konverentsil, et must auk ikkagi annab välja ka mingit informatsiooni. Tema ettekande kokkuvõte nägi välja selline: "Eukleidilise kontuuriintegraali üle kogu topoloogiliselt triviaalse meetrika saab võtta aja lõigustamise teel ja on seega unitaarne, kui seda analüütiliselt Lorentsi omani jätkata. Teiselt poolt on kontuuriintegraal üle kõigi topoloogiliselt mittetriviaalsete meetrikate asümptootiliselt sõltumatu algolekust. Järelikult on totaalne kontuuriintegraal unitaarne ja mustade aukude moodustumisel ning aurustumisel informatsioon ei kao. Viis, kuidas info välja pääseb, näib olevat, et tõeline sündmuste horisont ei moodustu kunagi, moodustub ainult näiv horisont." See avaldus ei teinud aga kuulajaid palju targemaks. Tõestus musta augu olemasolust 4. jaanuaril 2010 avaldas NASA andmed, et uued tulemused NASA Chandra
Tarkvara arendusprotsessi (arendusprotsessi kvaliteeti) on vaja mõõta või hinnata mitmetel põhjustel - näiteks selleks, et teha korrektset pakkumist, et otsustada toote vastuvõtmise üle või et osata arendajate tööd rahaliselt väärtustada. Selliseks mõõtmiseks kasutatakse tarkvara meetrikaid - arvutatavaid või hinnatavaid suurusi, mis iseloomustavad olulisi omadusi ja võivad olla seotud ülesande, projekti, dokumendi või ettevõttega. Tarkvara meetrikate kasutamine on efektiivne vahend arendusprotsessi parandamiseks, kuid sellega peavad kaasnema teised kvaliteedihalduse tegevused ning võrdlevad hinnangud teiste arendajatega. Võimalikke meetrikaid on palju, ülevaate saamiseks võib neid klassifitseerida · tehnoloogia järgi (nt programmeerimiskeeltele orienteeritud meetrikad, andmebaaside meetrikad jne) · elutsükli protsessi järgi (näiteks arenduse või hoolduse meetrikad)
vahendite otstarbekas kasutamine võib anda kokku kuni 40%, iga üksiku vahendi kasutamine aga kuni 5% kokkuhoidu (kuigi nimetatud vahendite reklaam lubab enamasti palju suuremat kokkuhoidu). Kvaliteedi parandamise põhilisteks teedeks on: · Olulisematele nõuetele keskendumine juba projekti elutsükli varases faasis, nõuete täielikkuse tagamine projekti hilisemates faasides, · Projekti edenemist ja kvaliteeti mõõtvate indikaatorite ja meetrikate kasutamine, · Integreeritud kogu elutsüklit hõlmavate keskkondade kasutamine, mis toetaks konfiguratsiooni kujundamist, muudatuste juhtimist, disainimeetodeid, dokumendiloomet ja testimise automatiseerimist, · Visuaalse modelleerimise ja kõrgtaseme keelte kasutamine, mis toetaks arhitektuuri kujundamist, programmeerimist, korduvkasutust ja dokumenteerimist; oluline on, et informatsiooni ülekandmine järgnevatesse faasidesse oleks adekvaatne,
o on marsruudi õppinud naabermarsruuteritelt Iga võrgu kohta näidatakse ka meetrika o meetrikaks tavaliselt HOP-de (läbitavate marsruuterite) arv Õpitud marsruudid ununevad mingi (kontroll)aja möödudes, seepärast uuendatakse neid kindla aja tagant ... nõrkused Konvergentsi saavutamine võib võtta aega võimalik marsruutimistsüklite tekkimine Eeltoodud probleemite vältimine Meetrikate maksimaalväärtused Vaatevälja jagamine (split horizon) o kellelt marsruut õpiti, sellele seda uuesti ei kuulutata Marsruudi mürgitamine Ajendatud uuenduste saatmised o topoloogia muutustest teavitatakse kohe Maashoidmise taimerid (holddown timers) o topoloogia muutustel lastakse levida enne uut muudatust Sideliini-oleku marsruutimisprotokollid Marsruutimisala piires teavad kõik protokolli toetavad marsruuterid kõikide
annaabi.ee 
