keelt. Kõik meetrikaraamatute sissekanded on kronoloogilises järjekorras. Sünnimeetrikas märgiti lapse sünni- ja ristimise aeg, vanemate elukoht, lapse nimi, vanemate nimed , seisus, eluala ja amet, vaderite nimed. Ristiusu kombe kohaselt oli poisslapsel kaks ristiisa ja üks ristiema, tütarlastel kaks ristiema ja üks ristiisa. Vader pidi olema austatud ja hinnatud inimene. Meetrikaraamatutes tehti ranget vahet, kas tegemist oli seaduslikust abielust sündinud või vallaslastega. Eraldi märgiti surnultsündinud. Nimede muutmisel tehti vastav märge ka sünnimeetrikasse. Abielumeetrika ehk laulatuste register esitab laulatuse kuupäeva ning nii peigmehe kui pruudi elukohad, vanemate nimed, elukohad ja sotsiaalse staatuse, abiellujate perekonnaseisu (vallaline või lesk) ja vanuse. Surmameetrika 17.-18.sajandi surmameetrikates puuduvad reeglina surma põhjused ja lahkunu vanuseandmed
Muistsed nimed lisanimedena kasutusel: - Lisanimed - Kohanimed - Isanimed Nimede teemad: - Loodus (linnud) - Inimese omadused - Abstraktmõisted - Väga vähe ,,sõjakaid" nimesid Roomlaste puhul teame eelkõige meestenimesid. Moodustati naissoovorme suguvõsanimedest. Naistenimesid ei ole palju teada. Muistsete eestlastega sama mure: ürikutest naistenimesid ei leia. Esimest korda naisenimesid meetrikaraamatutes, mis on enamasti sügavalt kristlikud. Üleminek kristlikele nimedele toimus järkjärgult. Muistsed nimed kadusid linnakodanike nimedest, aga säilisid lisanimedena. Üleminek kristlikele nimedele toimus kaheosalise malli kaudu: kristlik nimi + muistne nimi: Mattias Ylmewalde. Patronüümne lisanimi. Hiljem omastavaline lisanimi, sh talunimed: Puido Hans. Kristlikud nimed kasutusele XIV saj; Kristlike nimede tüüpiline näide: Jaan, Madis, Tõnis, Andres, Kadri. Sageli mugandatud juba
annaabi.ee 
