sulane Toomas. Perekonnaseisudokumendid:Kirikuraamatud peaaegu kogu kirikuarhiiv kiriku majanduslikku olukorda kajastavad arveraamatud, kroonika- ja meetrikaraamatud, leerilaste ja armulaualiste nimekirjad, kihluste registrid ja personaalraamatud. Kõige olulisemaks allikaks perekonnaloo uurimisel on meetrikaraamatud sündide (ristimiste), abiellumiste (laulatuste) ning surmajuhtumite (matuste) registrid. Meetrikaraamatute süstemaatiline pidamine levis Euroopas 16.sajandist. Meetrikaraamatuid peeti kuni 1832.a kirikuseaduse jõustumiseni suhteliselt vabas vormis, nii, nagu pastor paremaks pidas. Enamasti on kirikuraamatuid peetud saksa keeles, kuid läbi aegade oli ka selliseid kirikuõpetajaid, kes eelistasid kasutada eesti keelt. Kõik meetrikaraamatute sissekanded on kronoloogilises järjekorras. Sünnimeetrikas märgiti lapse sünni- ja ristimise aeg,
avalik sfäär". EAA, f. 1850, n. 1, s. 56, l. 5p väljakirjutused kirikuraamatutest Otto Johann von Bocki ja Eva Helena Fochi laste kohta 17371740 Heinrich Johann (17371740), nagu ka tema aastane väikevend Wolmar Anton, surid rõugetesse. Otto Johann von Bocki tosinast lapsest neli ei jõudnud täiskasvanuikka. Rõuged olid sel ajal ohtlikumaid nakkushaigusi, mille letaalsus langes alles 19. sajandil seoses kaitsepookimisega. Meetrikaraamatute andmeil olid rõuged peaaegu puhtakujuline lastehaigus; tema ohvritest moodustasid umbes poole kuni kolme aastased lapsed. Krüdenerid ja Rathlefid Allikaid mõisaomanikest aastast 1758 kuni 1920 EAA, f. 3742, n. 1, s. 140 Krüdeneride vapp Esimene Krüdener Lahmusel oli Otto Johann von Bocki teise lapse, tütar Christine Gertrude (20.08.17351808) abikaasa Friedrich von Krüdener, kellele O. J. von Bock müüs mõisa 1758. aastal 6000 rubla eest. EAA, f. 567, n. 2, s.1052, l
annaabi.ee 
