Taru ülaosas on tavaliselt rohkem kärgi, mis paiknevad vertikaalselt üksteise kõrval. Sellesse taru ossa emamesilane muneda ei saa kärjed on ette nähtud vaid mee ladustamiseks. Mesilased toovad tarru ka õietolmu ning asetavad selle üksikutesse kärjekannudesse. Õietolm on äärmiselt valgurikas ja vaklade ja arenevate tööliste põhitoit. Kõik mesilased ema, töölised ja lesed võtavad söögiks mõeldud mett ning õietolmu kärjekannudest ise. Meetootmise vajalikkus Enamikul putukate kooslustest sipelgatel, mesilastel ja kimalastel hukkuvad töölised talveaja hakul. Igal kevadel rajab nende kuninganna kui ainus talvituv isend uue koloonia. Mesilasema ei tuleks aga ilma töölisteta toime, kuna need toidavad ja puhastavad teda ning kannavad hoolt munade ja vastsete eest. Seetõttu peab koos mesilasemaga üle talve elama ka mitusada töölist. Et töölised oleksid
Need on mesilasemad, kelle emapoolne tõuliin järgmist raami, mis jäi tarusse: võib-olla on ema sellel. Käes olevat raami on teada, kuid puudub on aega vaadata küll, sest sealt ema ära ei lenda, kui tegemist pole just teave, milliste leskedega paarumata või alles munema hakanud emaga. emad paarusid. Sellised Mesilasema leidmist hõlbustab see, kui ema on märgistatud. Algul emad on meetootmise ajavad algajat mesinikku tihti segadusse kärjel ukerdavad lesed, kes on jaoks enamasti head, aga samuti suuremad kui töömesilased, aga nende tagakeha on töntsakam emadekasvatuse koha ja pea suurte liitsilmade tõttu ümara kujuga. Emamesilase tagakeha on pealt neilt häid järglasi seevastu pikk ja sihvakas ning pea nagu töömesilasel, kolmnurkse kuju- ei saa. Tihti nimetatakse ga
annaabi.ee 
