tundides, et saavutada hea õppimistulemus. Kui materjali on palju ja kõik on väga segane, siis aitab meid samuti psühholoogia. Nimelt tuleks materjali kokku pakkida suuremateks ühikuteks ehk känkida ning samuti materjali kuidagi organiseerida (Allik jt, 2006). Seepärast on minu üheks õppimismeetodiks kujunenud tänu psühholoogiale informatsiooni sidumine mingisuguse teise informatsiooniga. Näiteks vene keele sõnade meeldejätmisel, mis ilma järgneva meetodita oleks olnud minu jaoks peaaegu võimatu, kasutasin ma eesti keeles olevaid sõnu,mis riimusid vene keele sõnadega. Nii võisin ma ühendada omavahel kaks eesti sõna, mis jäävad hästi meelde, ning siis teisest eesti keele sõnast tuletada selle vene keelse sõna, mis enne kuidagi meelde ei jäänud. Samuti on võimalik infot siduda sündmustega, mis on minu elus juhtunud ja seeläbi jääb see meelde nii semantilisse kui ka episoodilisse mällu. Näiteks on Euroopa riikide
Baconi arust leida sealt vaid üksteise kordamist ja igavat meetodit ning seetõttu on nad edasi liikunud kobamisi just nagu targutamist vähestel teemadel. Nendega tutvunul on raske pilkases pimeduses. Meetod on kui valgus, mis näitab teed ning otsustada, kas nad väärivad naeru või pisaraid. aitab liikuda sihikindlalt. Ilma meetodita on teadlased ekselnud See, et filosoofid omavahel nii palju vaidlevad, näitab Baconi kujundlikult öeldes kogemuse metsas kui labürindis, leidmata õiget arvates, et filosoofide teooriad ega tõestusviisid ei hiilga erilise teed. kindlusega. Aristotelese filosoofia tõi küll endaga kaasa suurema Viiendaks, teaduste arengut on pidurdanud ka liigne aukartus üksmeele kui ükski teine, kuid see üksmeel oli pigem kuulekuse ja antiigi ees, autoriteetide kummardamine
annaabi.ee 
