poolt välja tööt. alternatiivsete juhtimisotsuste vahel õige valiku tegem. Eeltoodust lähtudes võib controllerit pidada org. siseseks konsultandiks või nõustajaks, kes pakub juhtidele-otsustajatele n.ö. abistavat teenust püstit. eesm. saavutamiseks. Controlleri valdkondadena tuleks eristada ühelt poolt iseseisva vastutuse valdkonda ja teiselt poolt vastava taseme juhtidega kooskõlast. tegevuse valdkonda. Controllerid jagat. 1) tsentraal-controller, ül.: · controllingu meetodipanga kujundam., hooldus ja arendam. (controllingu "tööriistad"); · controllingukeskset infot loova infosüst. kontsipeerimine, juurut. ja toimimise tagam. (cont- rollingu andmepank); · detsentraalsete controllerite tegevuse erialane ja personaalne koordin.; · detsentraalsele controllerile tsentraalse diskussiooni- ja vestluspartneri rolli teostam.; · unikaalsete põhimõtteliste probleemiasetuste läbitöötam. (e/v eri valdkondadevahel. uuringud). 2) detsentraalsed controllerid, ül.:
4.8. Controllingu institutsioonid 4.8.1. Controllingu detsentraliseerimine Ettevõtte controllingu struktuur lähtub sageli organisatsioonilis-funktsionaalsest struktuurist. Controllingu struktuur muutub enamasti controllingu tegursüsteemide muutumistega. Praktikas tegutsevad paralleelselt TSENTRAAL-CONTROLLER ja erinevad DETSENTRAALSED CONTROLLERID Tsentraalse controlleri ülesanded (tsentraalse koordinatsiooni teostamiseks): - controllingu meetodipanga (instrumentaariumi) kujundamine, hooldus ja arendamine (controllingu "tööriistad"); - controllingukeskset informatsiooni loova infosüsteemi kontsipeerimine, juurutamine ja toimimise tagamine (controllingu andmepank); - detsentraalsete controllerite tegevuse erialane ja personaalne koordineerimine (nt perioodiliste controllerite seminaride abil); - detsentraalsele controllerile tsentraalse diskussiooni- ja vestluspartneri rolli teostamine ("pihiisa");
annaabi.ee 
