teks. Konsensus mingi miinimumi osas oleks vajalik. Need on tuletatavad eeskätt PS preambulast, 1 ptk, 2 ptk § 10 ja 11. Eesti riigi teket ja käekäiku arvestades tuleks alusPM. teks: Rahvasuveräänsus, Riigi rajamine vabadusele õiglusele, Sisemine kaitse, Rahvuse kaitse läbi aja, Inimväärikus, Sotsiaalriiklus, Demokraatia, Õriiklus, PõhiÕte kaitse. Kõik ülejäänu vajaks põhjalikumat analüüsi. Aluspõhimõttel on regulatiivne toime: tuleb alustada Õteooriast ning jätkata meetodiotsinguga (väärtusjurisprudentsiga). VI Hea Õloome tava, Õaktide mõju analüüs ja sellele vastavast Õloomest Eestis VI-1 Normitehnika ja Õloome Õakti mõjudest Õ siht on muuta või hoida õ subjektide käitumist teatud soovitud suunas. Ideaalis kui Sandja loob neid reegleid tugineb ta ühiskonnas tegelikult eksisteerivatele faktidele, väärtustele. Ei pea ainult tegelikkusele tuginema, vaid sellest ka õppima, analüüsima
NB! PS põhimõtteid me juba teame, kuid neid on ka vaja sisustada. Selleks on alljärgnev metodoloogia. Kuna põhiseaduse aluspõhimõtetel on regulatiivne toime, nad on siduvad, siis pole nende leidmise vajaduses kahtlust. Alustada tuleks üldisest õigusteoreetilisest teadmisest (aluspõhimõtetest), et tervikpildi kujundamiseks on vaja arvestada esiteks kooskõlalisust tagava aluspõhimõttega ja teiseks kontekstilisuse põhimõttega. Jätkata tuleb meetodiotsinguga, kus tulemuslikum tundub olevat väärtusjurisprudentsiga seotud meetodite kasutamine. Kuna põhiseaduse aluspõhimõtted on väärtuskategooria, siis väärtusjurisprudentsi vahendite abil saab ja tulebki neid väärtusmastaape konkretiseerida. Nii konstrueeritakse põhiseaduse aluspõhimõtete kataloog. Kuid see ei saa olla suletud kataloog. Väärtusjurisprudentsi kasutamine ise räägib igasuguse suletuse vastu. Aluspõhimõtete
annaabi.ee 
