aastatel pälvinud paljude riikide tähelepanu. Seda paljuski kahel põhjusel: Esiteks on mõistetud, et vaid pakkumispõhiste meetmetega ei ole suudeta saavutada loodetud tulemusi innovatsiooni edendamises ja üldises majandusarengus. Teiseks tuleb riikidel jätkuvalt kitsastes eelarvetingimustes leida uusi ja tõhusamaid võimalusi, kuidas olemasolevat innovatsioonipoliitika meetmestikku täiendada (Erkki Karo, Rainer Kattel, Veiko Lember, Kadri Ukrainski, Hanna Kanep ja UrmasVarblane (2014)). Mida tähendab nõudluspoole innovatsioonipoliitika? Need võivad olla juba olemasolevad vahendid nagu riigihanked, regulatsioonid ja standardid; uudsed ja väljatöötamist eeldavad meetmed nagu eranõudlust toetavad subsiidiumid, eksperimentaalsed testplatvormid; ja eelnevaid toetavad tegevused eesmärgiga tõsta asjaosaliste teadlikkust, osta ekspertnõu jne.
Tarbeturu moodustavad isikud ja pered, kes ostavad tooteid isiklikuks või kollektiivseks tarbimiseks (B2C). Organisatsioonituru moodustavad isikud ja organisatsioonid, kes ostavad tooteid kas edasimüümiseks või kellegile tootmiseks (B2B). Homogeensele turule minekuks kasutatakse lausturundust e diferentseerimata turundust rakendatakse ühte meetmestikku kõigi ostjate rahuldamiseks. Võib öelda, et sellised turud eksisteerivad ainult teoorias või siis tugeva defitsiidi tingimustes. Tegelikkuses on turud heterogeensed (koosnevad erinevate vajadustega tarbijatest) ja neid tuleb jaotada osadeks. 11. Tarbija ostukäitumine Tarbija ostukäitumise mõistmine on efektiivsete turundusprogrammide väljatöötamiseks hädavajalik. Tarbijakäitumise all mõistetakse kõiki neid tegevusi ja otsuseid, mis seonduvad