julge edasiminek, proovimine, heade lahenduste otsimine Kirjeldatakse XP-d codeborne’is: 1. Klient kirjeldab probleemi ja codeborne annab hinnangu. Lepitakse kokku tunnitasu. Tegeldakse sellega, et tegevus oleks läbipaistev ja klient saaks aru, mille jaoks aeg kulub. 2. Alustatakse user storydega, kus klient on kohal 3. Iteratsioonikoosolekud iga 2 nädala tagant: a. näidatakse protsessi b. arutatakse prioriteeti 4. Igapäevased stand-up meetingud 5. arendus: a. XP puhul kasutatakse paarisprogrammeerimist (teadmiste jagamine, vähendab vigu) b. test-driven development c. koodi disaini refactoreerimine d. just enough disain (kui disaini muudetakse, ei raisata aega) e. KOGU KOODI EEST VASTUTAB TERVE TIIM Continous deployment – continuous integrationiga commititud asjad lähevad kohe keskkonda üles
Org. Ettev (tudengi org) plaane tehakse jooksvalt, inimesed mõjutavad üksteist, mida ja kuidas tehakse on väga lahtised. 10.5 Millised koordineerimismehhanismid on võimelised palju/vähe infot töötlema ja millised on organisatsiooni jaoks kulukamad/vähem kulukamad? Too näiteid Palju-meeskonnad Suurema võimsusega mehhanismid on kulukamad. Hierarhiliselt ülevamal pool töötlevad vähem infot ja on ka vähem kulukad. Koosolekud, protseduurid, töögrupid, raportid, meetingud. Koordineerimisehhanismid Keerukus Kulud Infotöötlemisvõimsus Reeglid ja programmid Lihtne odav madal Hierarhia Kombineeritud planerimine Informatsioonikanalid Keeruline kallis kõrge 29 Juhtimise alused 10