Sisekeerme lõikamise tööriistad- keermepuur, pöördraud Keermesliidete lukustamsvõimalused.. Hõõrdejõu suurendamine liite detailide kontaktpinnal. Piiraja kasutamine, mis takistab detailide suhtelist pöördumist, keermeliim. Keerme mahatuleku vältimine- Õige tugevusega komponentide kasutamine. Piisav keermepaari pikkus. Piisav keerme nimiläbimõõt. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksema seinaga mutri kasutamine. Kirjelda meeterkeeret- profiil moodustab võrdkülgne kolmnurk, mille tipp on maha lõigatud. läbimõõdud ja samm millimeetrites. Tähistatakse M ja selle järgneva arvuga, mis näitab keerme läbimõõtu. Sammu suuruse poolest jagatakse jämekeermeks ja peenkeermeks. Kirjelda tollkeeret- . Tipunurga suurus on 550 või 600. Kõik mõõtmed tollides. Tähis on välisläbimõõt tollides. Üks toll võrdub 25,4 mm ja tähistatakse märgiga “. Samm väljendatakse keermeniitide arvuga keerme pikkuse ühe tolli kohta
Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C....
läbimõõtude vahe ja tüvikoonuse kõrguse suhtena. Faas on element (tavaliselt koonus või tasapind), mis tekib detaili teravate servade mahalõikamisel. D, d -- keerme välisläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel), D1, d1 - keerme siseläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel), I -- keerme pikkus, H -- keermeprofiili kõrgus, P -- keerme samm. Meeterkeere (M) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 60°). Igale välisläbimõõdule vastab mitu erineva sammuga meeterkeeret. Kõige suurema sammuga keeret antud läbimõõdu puhul nimetatakse jämekeermeks (näit.M8). Väiksemaga peenmeeterkeermeteks ja nende tähises näidatakse ka keermesamm (näit. M10x1). Silindriline torukeere (G) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 55°). Kuna tähis annab tinglikult toru siseläbimõõdu, kirjutatakse see vastu keermeharja kontuuri suunatud viitejoone laudile
Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete vahelist hõõrdejõudu. Sellest tingitud hõõrdumine hoiab liidet pinge all ega lase sel lahti minna, tagades püsivuse. Keermesliidetes võidakse kasut. mitmesuguseid keermete tüüpe, mis erinevad keerme sammu, arvu, ristlõike, standardiseerimiseks kasutatav mõõdustiku jms poolest. Piimatööstuses kasutatakse valdavalt kolmn. profiiliga keeret. Meeterkeeret rakendatakse mitmesug. masinates, tollkeeret torustike ühendamisel. Hammasliide moodustatakse võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliide on kiilliitest märgatavalt tugevam ning võimaldab masia töötamise ajal võlli ja rummu väändemomenti üle kanda ühtlaselt kogu perimeetri ulatuses. Kiilliite korral freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil
keermesülekandekeermeteks. Keermed jagunevad: mõõtsüsteemi järgi-meeter ja tollkeermeteks; silinder ja koonuskeermeteks; parem ja vasakkeermeks; kolmnurk ja ümarkeermeks; ühe ja mitmekäiguliseks keermeks. Keermesliited jagunevad: polt-, kruvi-, ja tikkpoltliiteks. Keermete tähistus: M-meeterkeere(nt 24*2 meeterkeere läbimõõduga 24mm ja keermesammuga 2 mm); TM-trapetskeere; S- tugikeere; Ra- ümarkeere. Meeterkeeret kasut. aparaadi ehituses. Tugikeeret kasut nt. tungrauas. 48. Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid. Lisaks kinniselementidele kasut. keeret masinaehituses pöörlemisliikumise muutmisel kulgliikumiseks. Peaaegu kõik keermesliite elemendid on standardsed. 49. Tõmbe- ja põikjõuga koormatud poldi arvutus.
annaabi.ee 
