Suurbritannia riigikord, sisepoliitika Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust perekonnast pärit abikaasa tõttu. 1936. detsembrist sai Briti troonile George VI. Inglise sisepoliitika tähtsaimaid reforme oli valimisõiguse laiendamine 1918.a. Kaotati varanduslik tsensus, meesvalijate vanusemäär langes 21. eluaastale. Tänu inglise naisõiguslaste sufrazettide survele said valimisõiguse ka naised. Liberaalid kaotasid oma positsiooni riigi juhtimises. Konservatiivse partei kõrvale kerkis esile Tööerakond e. Leiboristlik partei. 1924.a. parlamendivalimistel saavutasid nad võidu ja moodustasid oma valitsuse. Tööerakondlased olid võimul ka aastatel 1929-1931. Leiboristlik partei kuulutas oma eesmärgiks sotsialismi rahumeelse saavutamise. 1929.a
oma. Prantsusmaast sai võimas tööstusriik, eriti arenesid järgmised tööstusharud: sameti, parfümeeria, kunsti, käsitöö ja igasuguste moekaupade tööstus. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Prantsusmaale 1930.a., kõige rohkem kannatasid traditsionaalsed tööstusharud. Millised olulised muudatused toimusid Suurbritannia sisepoliitikas maailmasõdade vahel? Üks tähtsamaid reforme sisepoliitikas oli valimisõiguse laienemine 1918.a. Sellega langetati meesvalijate vanusmäär 21. Eluaastani ja esmakordselt said valimisõiguse ka naised. Traditsiooniline kaheparteisüsteem küll säilis, kuid liberaalid, kaotasid oma positsiooni konservatiivide kõrval. Konservatiivse partei kõrvale tõusis eeskätt tööliste huve esindav Tööerakond e. Leiboristlik Partei. 1924.a. said võidu parlamendivalimistel tööerakond, kes moodustas oma esimese valitsuse Soome pärast I maailmasõda, eripärad. Kõige tähtsam oli iseseisvuse säilitamine. 6. Dets
annaabi.ee 
