Nende peamiseks nõudeks võrdsete võimaluste tagamine kõikidele põlluharijatele. Asunike arvates pidi riik tegema tõsiseid jõupingutusi võrdsustamaks asunikud ,,vanade talupidajatega". Kuni 1923 olid nad sidunud end ennekõike Tööerakonnaga, keda loeti maaseaduse põhiliseks autoriks. 1923 oli Tööerakond oma esialgsetest põhimõtetest kaugele hälbinud, et asunike arvates oli vaja luua spetsiaalne asunike kihti esindav partei. Said samuti 4 kohta, aga erinevalt Pitka meestets olid nad tulnud poliitikasse selleks, et jääda (kuni 1934 riigipäärdeni). Kolmandaks: Üürnikud. Said 6000 häält ja 1 esindaja parlamendis. Demobiliseeritud sõlaväelased. Tegeles vetaranide õiguste eest seismisele (eelkõige maj õigused). Valitsus täitis antud lubadused ja neil ei olnud väga midagi teha. 1923 otsustati kandideerida riigikokku. Loodeti saavutada suurt edu, kuid said 5670 häält ja 1 koha parlamendis. Hiljem enam valimistel ei osalenud
Nende peamiseks nõudeks võrdsete võimaluste tagamine kõikidele põlluharijatele. Asunike arvates pidi riik tegema tõsiseid jõupingutusi võrdsustamaks asunikud „vanade talupidajatega“. Kuni 1923 olid nad sidunud end ennekõike Tööerakonnaga, keda loeti maaseaduse põhiliseks autoriks. 1923 oli Tööerakond oma esialgsetest põhimõtetest kaugele hälbinud, et asunike arvates oli vaja luua spetsiaalne asunike kihti esindav partei. Said samuti 4 kohta, aga erinevalt Pitka meestets olid nad tulnud poliitikasse selleks, et jääda Kolmandaks: Üürnikud. Said 6000 häält ja 1 esindaja parlamendis. Demobiliseeritud sõjaväelased. Tegeles vetaranide õiguste eest seismisele (eelkõige maj õigused). Valitsus täitis antud lubadused ja neil ei olnud väga midagi teha. 1923 otsustati kandideerida riigikokku. Loodeti saavutada suurt edu, kuid said 5670 häält ja 1 koha parlamendis. Hiljem enam valimistel ei osalenud. 1923 RK valimiste järgselt sai poliitikutele
annaabi.ee 
