lõikuspäeva, 1 pesupäev, 27 päeva viinapõletamiseks, 9 linaharimiseks, 19 ketramiseks, 12 vooripäeva ning 26 korrapäeva. Teopäevade arv kasvas sedamööda, kuidas arenes mõisamajapidamine. Teotöö aastaring Külv. Külviga alustati pärast jüripäeva, kõigepealt külvati kaer, siis oder. Külvile eelnes kündmine, äestamine ning järgnes seemne sissekündmine ja uus äestamine. Künti härgadega ja seda tööd tegid meesteolised - sulased või täiskasvanud perepojad. Äestasid vaimud hobusega. Külvasid alati peremehed, sest see töö nõudis suurt vilumust. Külviajal nõuti tihti topelt rakmepäevi ehk teist künnimeest paari härgadega lisaks. Teine külviaeg oli veel - rukkikülv, mis algas augusti lõpus. 3 Sõnnikuvedu. Pärast külviaega oli paar nädalat vabamat aega, siis algas mai lõpus 2-3 nädalat kestnud sõnnikuvedu
linaharimiseks, 19 ketramiseks, 12 vooripäeva ning 26 korrapäeva. Teopäevade arv kasvas sedamööda, kuidas arenes mõisamajapidamine. Teotöö aastaring Külv. Külviga alustati pärast jüripäeva, kõigepealt külvati kaer, siis oder. Külvile eelnes kündmine, äestamine ning järgnes seemne sissekündmine ja uus äestamine. Künti härgadega ja seda tööd tegid meesteolised sulased või täiskasvanud perepojad. Äestasid vaimud hobusega. Külvasid alati peremehed, sest see töö nõudis suurt vilumust. Külviajal nõuti tihti topelt rakmepäevi ehk teist künnimeest paari härgadega lisaks. Teine külviaeg oli veel rukkikülv, mis algas augusti lõpus. Sõnnikuvedu. Pärast külviaega oli paar nädalat vabamat aega, siis algas mai lõpus 23 nädalat kestnud sõnnikuvedu