Viiendaks, mitteeestlased, sh eriti mehed on arusaamades tunduvalt vanamoodsamad ning enam traditsiooniliste soostereotüüpide kütkes kui eestlased. Selgitades Eesti inimeste väärtuspildi maskuliinsustfeminiinsust, selgus, et vastu ootusi on Eestis nii naiste kui meeste väärtusmustris selges ülekaalus postmodernistlikule ühiskonnale omased feminiinsed ehk "pehmed väärtused". Sealjuures ei erine oluliselt ka erinevate põlvkondade meestenaiste väärtushinnangud, küll aga kohalike rahvuskogukondade omad. Mõlemast soost mitteeestlased kalduvad enam aktsepteerima maskuliinseid ehk "tugevaid väärtusi" edukust, tugevust , jõudu, enda maksmapanemist jms kui eestlased. Kuigi Eesti ühiskonnas on soostereotüüpsed hoiakud laialt levinud seda nii meeste kui naiste seas, on naised siiski mõnevõrra modernsemate vaadetega kui mehed.Soolised lahknevused rolliarusaamades ilmnevad eelkõige nendes küsimustes, mis puudutavad
on vähemasti võrdväärne teksti osa. Ülejääki vaadeldes võime teinekord tekstist saada kätte palju rohkem ja huvitavamaid tõlgenudsi, kui ainult struktuuri külge krampumine meile lubaks. Niimoodi sünnivad uued lähenemised nagu: · feministlik kriitika, võib lugeda mõnda teksti ainult sellest vaatekohast, et kuidas selles tekstis on kujutatud meestenaiste suhteid, millised stereotüübid, · Postkoloniaalne kriitika kuidas on teksti kaudu edasi antud kultuurilist teist. · Seksuaalerisuslik kriitika millised sterotüübid on seksuaalvähemuste kohta kummutatud või toetatud. Sellised lähenemised aitavad näha, et võibolla tekstis mida me oleme harjunud nägema, kui sotsiaalkriitilist tegelikult tugineb või toetub, annab edasi sterotüüpe mis tegelikult on teatavate inimrühmade marginaliseerimisele kaasa aidanud.
annaabi.ee 
