Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne Erakondade loomine, esiplaanil 1832 Hambachi peol mõne gümnaasium.
*Kristlikud parteid mõjukad *1905 kirik lahutati riigist, 3000 kirikukooli suleti Raimond Poincare sai Prantsuse peaministriks 1912. a. võttes suuna sõjale oma valduste kaitseks või laiendamiseks. Ärkav Saksamaa *Pärast Napoleoni sõdu oli Saksa riike alles 34, neist tugevaim Preisi -> Viini kongressil moodustati Saksa Liit *19. sajandi I poolel rahvuslik tõus: 150 turniseltsi 12 000 turnijaga -> keelati ära -> tekkisid meestelauluseltsid Saksa rahvuslik tõus *1807 – oli kaotatud pärisorjus > kapitalismi areng > 1830 raudtee-ehitus ja tööstuse tõus *1845 toimus I laulupidu Wützburgis *Jena ülikoolis üliõpilasliikumine eesmärgiga kõiki sakslasi ühtseks riigiks ühendada *1848 revolutsioon -> Berliinis 10 päeva meeleavaldused -> politsei tulistas -> oli hukkunuid -> 18.03 barrikaadid ja ülestõus Berliini ülestõus: F. Wilhelm IV käsib vägedel lahkuda -> tapetutele
· Viini kongressil moodistati Saksa Liit (Austria juhtimisel 1814-1815.a) · 1817.a pühitseti Saksamaal: 1) Rahvastelahingu 4.-dat aastapäeva 2) Reformatsiooni 300.-dat aastapäeva>kujuneb üliõpilasliikumine, nõuab saksa rahva ühendamist · 1810.a asutati Berliini Ülikool · Sajandi alguses rajati u. 150 liikmeline Turni selts 1) U. 12000 turnijat>keelati ära> sajandi keskel asutati meestelauluseltsid (1848.a kuulus sinna u. 100 000 meest) · 1845.a toimus esimene saksa laulupidu> baltisakslaste kaudu mõjud · 1807.a kaotati Ida-Saksamaal pärisorjus>kapitalismi-ja tööstusareng · Saksamaa ühendamiseks oli 2 võimalust: 1) Dünastilisel teel nt: Habsburgid 2) Revolutsiooni teel · 1848.a Saksamaal revolutsioon>koguneb ülesaksamaaline parlament> Saksa riigid tegevust ei tunnustanud · 1850
1823. aastal asutas eestlasest vennastekoguduse liige Jüri Sommer Laiuse esimese laulukoori, millest 1828. Aastaks kasvas välja meeskoor. 1823. asutas Johann August Hagen esimese eesti lauluseltsi. 1835. aastal rajati Tartusse segakoor 4. Kirjelda lauluseltse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. 1860.aastatel avaldus tendents muuta kirikukoguduse laulukoore lauluseltsideks, kellel oleks ametlikult registreeritud põhikiri. Tekkisid meestelauluseltsid. Nende tegevus oli rõhutatult ilmalik ja tekitas uue rahvalauludele toetuva koorirepertuaari. Eesti lauluseltside tegevus lähtus suuresti baltisaksa eeskujudest. Eesti kooriliikumises väga oluline koht on olnud segakooridel. Olid olulised vaatamata sellele, et need esimesel kolmel laulupeol ei osalenud. 5. Nimeta eesti üldlaulupidude eeskujusid ja eelkäijaid. Johan Voldemar Jannsen kirjutas Pärnu Postimehes 1858. Aastal Zürichis toimunud vägevast laulupeost
taburlikke raamatuid. Nii üliõpilased kui professorid rõhutasid kõnedes Sakslaste ühtsust ning esitati nõue Saksamaa ühendada. 1818 toimusid Jenas üle Saksamaalised üliõpilaspäevad, kus asutati Üle-Saksamaaline Üliõpilasliit. Liidu värvideks kinnitati must- punane-kuldne. Seltsiliikumine Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsi liikumisse, st laiematesse rahvahulkadesse. Tekkisid kultuuriseltsid ja meestelauluseltsid. Järgnevaks sammuks kujunesid ühislaulmised, mis esialgu toimusid piirkonniti. 1845 peeti Würzburgis esimene Saksa laulupidu. Saksa laulupeod said eeskujuks ka eestlastele. Rahvuslik poliitiline liikumine Rahvuslikku ühendamist taotleb poliitiline liikumine tekkis seoses majandusliku arenguga. Kujunesid tööstuspiirkonnad. Oluliseim oli Reini piirkonnas asuv Ruhr. Masinaehituskeskuseks sai preisimaa pealinn Berliin. Algas raudteede rajamine. Tekkis
annaabi.ee 
