· Metsasoomlastel on oma president, vabariigi valitsus, lipp, piir ja ületamiseks viisa. · koos Aare Hõrna ja Obinitsa rahvaga sai Seto Kuningriik teoks 20. augustil 1994. aastal Paul Hagu · Paul Hagu on sündinud 02. oktoobril 1946. aastal Meremäe valla Ostruva külas. · Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. · Ülemsootska aastatel 1995, 1996 ja 1997 · Koos Heno Sarvega alustasid 1970. aastail Eesti esimeste vanade meestelaulude laulmist kooris Hellero. · Praegu eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur. · Hagu on peamiselt uurinud seto rahvaluulet ning kombestikku, aga ka eesti folkloori laiemalt. Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust Aare Hõrn · Aare Hõrn on sündinud 09. augustil 1959.a Meremäe vallas Antkruva külas. · Ülemsootska aastatel 2000 ja 2007 · Seto Kuningriigi päeva põhiteostaja. · Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi
Teise lastelaulude grupi moodustavad laulud, mida lauldakse lastele hällilaulud, mängituslaulud, naljalaulud jm. Lastelauludes leidub rohkesti improvisatsiooni, aga ka elemente iidsetest täiskasvanute lauludest, mis on aegade jooksul laste tarbeks kohandatud ja ümber mõtestatud. Lastelaulude viisid võivad olla nii retsitatiivsed kui ka laululised. Sageli ei erine need täiskasvanute töö- ja tavandilaulude ega ka lüüriliste laulude meloodiatest. Samuti meenutavad paljud neist meestelaulude tralliviise. Näide: Sõit-sõit-sõit Soorule Sõit-sõit-sõit Soorule, üle oja onule, läbi lepiku lillele, teed mööda tädile. Körb obu läheb körtsu ja lauk obu läheb linna, toob lapsel saia ja pika pudeliga piima. (Emmaste) 1.3.1 Onnimanni-laulud Onnimanni-laulud on ahellaulud, mis on üles ehitatud jätkuvärsiprintsiibil. Sageli pole sõnad loogiliselt järjestatud ega moodusta lauseid. Sõnade asemel võivad olla ka hoopis
rahvastega suheldes. Kaugemalt saadi mõjutusi eesti soldatite ning meremeeste kaudu. Kõige rohkem levis kohalike sakslaste kaudu saksa mõjusid juba 18. sajandil ja varemgi, kuid eriti 19. sajandil. Saksa traditsioonist pärineb suur osa sentimentaalseid armastuslaule. Lõuna-Eestis on rohkem läti laene (nt vaeslapse- ja ringmängulaule), eriti viise, mida seostati ka algupäraste sõnadega.Idanaabrite mõju on tunda alates 19. sajandi algusest mitmete meestelaulude tekstis ja viisis. Vene laene on eriti sõja-, sõduri- ja vangilaulude hulgas. Põhjanaabrid on mõjutanud rohkem Lääne- ja Põhja-Eestit, kus on väga levinud torupillipärase viisiga kolmeosalises taktimõõdus laulud. 12.6. Uuemate ja siirdevormiliste laulude liigidUuemaid laule liigitatakse peamiselt temaatika järgi, mis seostub osaliselt olukorra ning lauljate sooga (meeste- ja naistelaulud). Paljude laululiikide hulgas on nii siirdevormilisi kui ka lõppriimilisi variante.
annaabi.ee 
