Kui laevaomanik oli sellise laevaga nõus, hakati ehitama. Laevameistrid olid sageli vaid mõneklassilise haridusega. Oma töös toetusid nad kogemustele ja tähelepanekutele, mis võimaldasid neil luua aluseid, mis ei jäänud alla välismaal kõrge haridusega inseneride poolt ehitatuile. Laevameister sai tasuks 35 – 45 rubla kuus ja sõi peremehega ühes lauas. Teistele töölistele tehti süüa eraldi. Meistriga ühepalju palka asi ka sepp. Ülejäänud meestela maksti päevas 45 kopikat kuni rubla. Tasu olenes laevaomanikust. 8 Kokkuvõte Eesti meresõidu ajaloo algus kaob aastatuhandete taha. Esimesed inimesed Maarjamaal asusid elama just veekogu äärde, muutusid nad tahtmatult selle rahutu naabri mõjul meremeesteks. Veekogud andsid inimestele toitu ja olid liiklusteedeks. Kõik 8. – 6. aastatuhandest e. m. a
Võistluslikkus Vajadus tunnustuse järele Pidev ajapuudus ja kiirustamine Vaenulikkus · "A-tüüpi" käitumist on peetud südameveresoonkonna haiguste riskiteguriks (vt ) A-tüüpi isiksus · Rosenman jt (1964): struktureeritud intervjuu 3524 mehega (39-59a), kellest 52% olid "A-tüüpi" ja 48% "B-tüüpi" · Järeluuringus 8-9 aasta pärast oli "A-tüüpi" meestel 2 korda suurem tõenäosus haigestuda südameveresoonkonna haigustesse kui "B-tüüpi" meestelA-tüüpi isiksus 22 aastat hiljem · Ragland ja Brand (1988) uurisid (a 1982-3) samu mehi uuesti. 3154 mehest oli 214 surnud KV haigustesse, kuid "A- tüüpi" isiksusel ei olnud mõju, kui arvesse võtta vererõhku, kolesteroolitaset, suitsetamist ja vanust · Eelmiste andmete uus analüüs näitas, et "A-tüüpi" isiksusel oli teatud mõju kardiovaskulaarsetele (KV) haigustele, kuid suremuse põhjused olid eelkõige füüsilisedA-tüüpi isiksus (veel hiljem)
annaabi.ee 
