all rippudes. Seda võimaldab talle kausjalt kõverdunud jala alapool, mis eritab hõredalt lima ning veepinna surve. Seal, kus vee hapnikusisaldus on suurem, võib mudatigu hoida oma kopsudes õhumullikest, mis saab pidevalt täiendust ümbritsevast veest ja tänu sellele ei pea mudatigu nii tihti veepinnale tulema. Mudateod on mõlemasugulised. See tähendab , et igal isendil on olemas nii nais kui ka meessuguorganid. Munevad nad tavaliselt kevadel või suvel, kui vesi on soe. Hoolimata sellest, et nad on mõlemasoolised nõuab paaritumine siiski alati kahte isendit, paaritumise käigus viljastab üks isend teist. Sellele järgneb munemine, tavaliselt munetakse ligikaudu 500 muna korraga. Mudateod kleebivad munad lintidena veetaimede, kivide ja mitmesuguste vee all leiduvate esemete külge. Igas munas areneb mudateo loode, mis näeb välja nagu täiskasvanud teo miniatuurne koopia tal on
determinatsiooni häiretest (nt Y-kromosoomi translokatsioon X-kromosoomi). Pseudohermafrodismi korral sekundaarsed sootunnused ei ühti gonaaditüübiga, see tuleneb sekundaarse soo determinatsiooni häiretest. Näited: Klinefelteri sündroom: 47, XXY (Sry geen X kromosoomis; meessoo tunnused, aga naiselik kehaehitus ja kehv karvakasv), Turneri sündroom 45,X0 (steriilsed naised), testikulaarne feminism (pseudohermafrodism - primaarsed meessuguorganid sekundaarsete naissugutunnustega, puudub testosterooni retseptor), Swyeri sündroom: 46,XY (naissoo tunnused, ei tooda munarakke), naissoo pseudohermafrodism (primaarsed naissuguorganid sekundaarsete mehe sootunnustega, androgeenide üleproduktsioon munasarja või neerupealiste poolt). Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid Aju on suuteline vastama gonaadide poolt sünteesitud steroidhormoonidele, seega
ventriculus), kaksteistsõrmiksool (duodenum), kõhunääre (pankreas) ja põrn (lien). Alakõhus paiknevad kaksteistsõrmiksoolega liituv peensool ja jämesool kuni pärasooleni. Kõhukelmeõõne kõige alumist osa võib pidada väikese vaagna ruumiks, milles asuvad vaagna elundid. Nendeks on mõlemal sugupoolel kusepõis (vesica urinaria) ja pärasool (rektum) ning naisel sisemised naissuguorganid: munasari (ovarium), munajuha (tuba uterina), emakas (uterus) ja tupp (vagiina), mehel sisemised meessuguorganid: eesnääre (prostata), seemnepõiekesed (vesicula seminalis) ja seemnejuha (ductus deferens). Munandid (testis) ja munandimanused (epididymis) asuvad väljaspool väikest vaagnat. Maks Maks on vahelihase parempoolse kupliga kokku kasvanud, kaalub umbes 1,5 kg ja on inimese suurim nääre. Eespoolt on näha vasak ja parem maksasagar. Sissepoole poole pööratud küljel asub maksavärat, kust väljub sapi väljaviimisjuha (maksajuha: ductus hepaticus) ning kust sisenevad maksaarter (a
annaabi.ee 
