Kümne- ja seitsmevõistlus on mõlemad jaotatud kahe päeva peale. KÜMNEVÕISTLUS KÜMNEVÕISTLUSEST ÜLDISELT Kümnevõistlusel võisteldakse kümnel kergejõustikualal. Võistlusi peetakse kahel järjestikusel päeval ning võitjad selgitatakse välja kõikide alade kombineeritud tulemuste järgi. Tulemusi hinnatakse igal alal punktisüsteemi järgi, mitte koha järgi, mis saavutati. Kümnevõistlus on ala, mil võistlevad meessportlased naissportlased võtavad osa seitsmevõistlusest. Hetkel kuulub maailma rekord kümnevõistlusel Tsehhi sportlasele Roman Sebrlele, kes saavutas selle 2001. aastal 26.-27. Mail Götzises. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU Kümnevõistlus pärineb Vana-Kreeka olümpiamängudel olnud viievõistlusest (pentathlon). Sel ajal olid võistlusaladeks kaugushüpe, kettaheide, odavise, jooks ja maadlus. Arvatavasti pärineb see 708 BC aasta mängudest ning sai populaarseks läbi sajandite. 18
täiskasvanud eliitsõudja omaga (185 - 192 cm). Samas on täiskasvanud normaalkaalu eliitsõudjad raskemad (79 - 93 kg), võrreldes eliitklassi juunioridega (81 - 84 kg). Kergekaal on tiitlivõistluse kavva võetud maailmameistrivõistlustel (alates 1974) ja olümpiamängudel (alates 1996), samas ei kehti kaalukategooriad juunioride võistlustel. Kui võrrelda juuniore täiskasvanud kergekaalusõudjatega, siis juunioride 1997. aasta maailmameistrivõistlustest osavõtnud meessportlased olid keskmiselt 6,7 cm pikemad ja 11,9 kg raskemad, võrreldes kergekaalu eliitsõudjatega. 48 Rahvusvahelistel regattidel võistlevate juunioride, täiskasvanud normaalkaalu ja kergekaalu meessõudjate antropomeetriliste parameetrite võrdlus on toodud tabelis 4.3 Meesjuunioride luude pikkused ja ümbermõõdud on suuremad omaealiste mittesportlaste ja täiskasvanud
annaabi.ee 
