Abl. culpa levi kerge hooletusega Voc. culpa levnom kerge hooletus PL (mitmus): Nom. culpae leves kerged hooletused Gen. culparum levium kergete hooletuste Dat. Culpis levibus kergete hooletuste Acc. Culpas leves kergeid hooletusi Abl. Culpis levibus kergete hooletustega Voc. culpae leves kerged hooletused 2) Praetor, oris m. III subst. Peregrimus, a, um I-II adj. (meessooga) SG (ainsus): Nom. Praetor peregrimus võõrmaa preetor Gen. Praetoris peregrimi võõramaa preetori Dat. Praetori peregrimo võõrmaa preetorile Acc. Praetorem peregrinum võõrmaa preetorit Abl. Praetore peregrino võõrmaa preetoriga Voc. Praetor peregrine võõramaa preetor PL (mitmus): Nom. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Gen
On üldteada, et mõned inimeste grupid kalduvad sagedamini kuritegusid toime panema kui teised. Näiteks sooliste erinevuste alusel võib jagada alates esimestest sotsiaalsetest statikatest pidada kuritegevust eelkõige meeste alaks (naiste osakaal vähem kui 15%). Samasugune olukord faktiga, et kriminaalselt kõige aktiivsem vanusegrupp on alaealised ja noored täiskasvanud. Kui nüüd küsida, kas selline seaduspärasus on eelkõige seotud n-ö isiku bioloogiliste staatustega (meessooga ja noorusega) või on valdavalt tingitud meeste ning naiste ja noorte ning vanemaealiste erinevatest sotsiaalsetest rollidest ühiskonnas, saab õige vastus olla mõistagi, et nii ühest kui teisest. Kriminaalse käitumise päriliku komponendi osatähtsuse käsitlemisel on laialt levinud mitmed ekslikud arusaamad. (Raine, 1993, lk 48-54) Näiteks see, et üks geen võiks olla otseselt kriminaalse käitumise eest "vastutav". Reaalselt