(nagu „Clarissas“). Kirjade autorid ütlevad välja oma arvamusi tollase aja kohta. Rousseau räägib selles romaanis erinevatest temperamentidest: külmad ja soojad inimesed, aga mõlemad on mitmesuguste varjunditega. Oluline on see, millisesse temperamendi tüüpi inimene kuulub. Kogu raamatu seob tervikuks armulugu. Teosel on kokku 4 osa. Esimeses ja teises osas räägitakse meespeategelasest kui armunust. Kolmas on ülemineku osa ning neljandas osas on peategelane kirgedest üle tõusnud. Rousseau räägib ka siin kasvatusest. Ta leiab, et inimese puudused tulevad valest kasvatusest. 2. „Pihtimused“ a. On justkui Rousseau autobiograafia. Ta kasutab ja mõtestab oma elu. Samas on see ikkagi teatavas kunstilises töötluses. Autor väljendab mõtet, et ühiskond ei ole Prantsusmaal harmooniline, aga
inimpsüühikale, keskkond on antud läbi subjektiivse pilgu. Pealkiri laialt tuntud legendi järgi, munk Abelairi ja neiu Eloisi traagiline armastus. Dialoogivorm annab võimaluse hästi diskuteerida. See vorm on sellele ajastule üpris iseloomulik. Räägib erinevatest temperamentidest, räägib külmadest ja tundlikest inimestest. Iga isik on eriomaduste kandja, autor on püüdnud arvestada nende iseloomu. Kogu teose loob tervikuks armulugu, jaotatud kahte ossa. 1-2.osa räägitakse meespeategelasest kui armunust. 3.osa on üleminek. 4-6.osa on peategelane oma kirest kõrgemale tõusnud. Mässuline kangelane saab oma mässumeelest üle. Neiu nimi Eloise Julie, mees St Pre. Mässuline kangelane on ajastu teema. Romaan räägib ka inimese kasvatusest. Alguses kired, kuid pärast allutatakse need mõistusele. R arutleb, kas inimese ümberkasvatamine on võimalik. Ümberkasvamine on võimalik kui kired suudetakse alla suruda. R leiab, et looduse vastu ei tohi minna
annaabi.ee 
