Esimese maailmasõja ajal armus ta sõdurisse, keda ta põetas. Sõduri surm mõjus talle laastavalt, mistõttu on naine sellest ajast olnud suhetes paljude erinevate meestega. Oma teisest abielust ühe Briti lordiga sai Brett küll tiitli „leedi“ ja majandusliku toetuse, kuid mitte armastust ja õnne. Brett otsustas lahutusele ametliku käigu panna ja kihlus uuesti Michael Campelliga. Uus kihlus ei takista teda siiski teiste meeste seltsi otsimast. Kõik raamatu meespeategelased on mingil hetkel temasse armunud olnud. Brett oli väga egoistlik, eriti armusuhetes. Olles kihlatud Michaeliga, ei jätnud Brett oma vanu kombeid ja oli mitmete meestega seksuaalsuhetes, eirates seejuures Michaeli tundeid ja soove. Üks öö Robert Cohniga näis esialgu küll süütuna, kuid Cohni armumine Brettisse tõi sõpruskonda palju pingeid, mis viisid ka rusikate välkumiseni. Suhe Pedro
Campellga, kuid seegi sede ei takista tal omamast mitmeid kõrvalepõikeid. Bretti uskumused ning eluviis ei ühti tema ajaga. Ta suitsetab ning joob liiga palju. Tal on käsil lahutus, ta on veedab aega seltskonnas, mida inimesed tol ajal oleks pidanud ebasobivaks. Ta on vastutustundetu ja neurootiline, ning kui vaadata tema suhtumist meestesse ning tunnetesse, ka egoistlik. Sellele vaatamata peetakse teda Hispaanias fiestal jumalannaks. On öeldud, et ta kogub mehi ning tõesti-kõik raamatu meespeategelased on temasse armunud olnud. Brett tundub olevat mehelik: ta püüab käituda nagu mehed, kellega ta läbi käib. Soorollid on raamatus segamini kangelane on impotentne ja kangelanna käitub kui mees. Selline segadus esindab armastuse läbikukkumist, mida Hemingway nägi sõjajärgses maailmas. Robert Cohn on kõige keerulisem tegelane, teda on raske mõista. Jake, kes teda enda silme läbi kirjeldab, hakkab teda põlgama. Seda aga põhjusega Cohn varastab temalt naise, keda Jake armastab.
vääriliseks kaasaks. Äärmiselt vanamoodne ning patriarhaalne suhtumine naise kujutamisel. Sellegipoolest ei saa salata, et teosed tõesti on kirjutatud ka sellisel ajastul, mil naiste rollid olid kahtlemata teistsugused, võrreldes tänapäevaste rollidega. Ometigi tuleb kritiseerida kirjanike liigset üldistust ning naiste isikustamist, defineerides neid ihaldusobjektideks ning kategoriseerides naisi "puhasteks" ning juba "rikutud, ebapuhasteks". Raske on mõista, mida kahe teose meespeategelased naistelt ootasid. Kas otsisid nad õnne ja armastust või nägid neid lihtsalt ihaldusobjektidena. Neid mõlemat on raske mõista, sest kummagi nende sisemaailmale ei keskenduta teostes niivõrd täpselt ja üksikasjaliselt. Autorid võisid tõepoolest neid kujutades mõelda kui armastajatest meestest, kuid antud tegelaste teod võivad meile väita vastupidist. Armastusele ning hoolimisele on vasturääkivusi õige mitmeid.
annaabi.ee 
