Nt turul popid eunuhhid siis taheti kastreerida. Võis kuni poole varast trahviks maksta. Hadrianus (117-138) enam tegeles orjade kaitse küsimustega kui teised varem. Rõhutas, et kastreerida ei tohi isegi orja enda nõusolekul, kastreerimine tuleb võrdustada mõrvaga ja isanda vara läheb riigikassasse. Keelas isandatel omavoliliselt tappa orja (magistraatide otsusel võib), keelas orjade piinamise (tõendite saamiseks). Keelas müüa naisorje kupeldajatele, meesorjade müügi gladiaatoritele. CJC (corpus juris civilis) on Hadrianuse seaduse olemas. Antonis Pius (138-161) andis orjadele väärkohtlemise puhul õiguse esitada kaebus, tõendite puhul astuti kaitsvaid samme orja heaks. Kui isand tapab orja põhjuseta on see võrdne kui oleks tapnud vaba inimese. Constianus I (312-337) esimene kristlik keiser deklareeris, et isand süüdi mõrvas kui tapmine sihilik, ori sureb karistuse läbi. Kui
atillides iga teine 3a jooksul. Need, kes Aafrikas toodi, nende eluiga suhteliselt lühike. Kariibidel eluiga 10-20 a, kohapeal sünd orjade eluiga tihti pikem, need kes olid toodud elasid 3-4 aastat. Oodatav eluiga ameerikas sünd ei jäänud alla ka paljude kohalike indiaanlaste ja valgete omale. 18 saj keskel oli see 30 a. Summa sumaarumiga, need noored ja tugevad aafriklased, kes toodi suhkruistandustesse kariibdel suri 7a pärast. Lad ameeikas ei saavutanud orjad pos iivet. Suremus suur, meesorjade arv suurem, sobiva naise leidmine istanduse raames oli keeruline rääkimata sellest, et ihaldati hoopis vaba naist, mis tooks pingisugusegi lootuse saada äkki kunagi vabaks. Brasiilia oi põhiline orjuslik regioon ameerikas, siis Brasiilias ei jäänud suhkur ainukeseks tootmisharuks, lisaks suhkrule ka kuld, teemandid ja lõpuks ka kohv. Suhkruistandused tekkisid Paia provintsi, kus tekkis ka Salvador, mis oli põhiline orjade sihpunkt, kuni 1763 a
annaabi.ee 
