Vee funktsioonid inimorganismis. Lily Leppik, Polina Hanenko, Ilona Kuusalu, Aljona Karavantseva. Vesi inimorganismis Inimkeha massist moodustab vesi umbes 60%. Orgasnismi veesisaldus pidevalt väheneb 97% (loode) kuni 45-50% (rauk) Vee jaotus organismis on ebaühtlane. Kõige veevaesem on hambaemail, milles on vaid 0,2 % vett, kõige suurema veesisaldusega on bioloogilised vedelikud,milles on vett üle 90 %. Meesorganismi veesisaldus on kõrgem kui naistel. Ülerasvumise korral võib vee sisaldus organismis olla isegi alla 40% keha massist. Peamine veehulk organismis asub rakkudes, raku protoplasmas. Vee massi jäävuse seadus: organismi siseneva vee mass peab üldjuhul võrduma organismist väljuva vee massiga. Keskmiselt eraldub ööpäevas inimorganismist kokku 2-2,5 l vett. Ööpäevas eraldub kopsudest väljahingatava õhuga 400-450g veeauru. Higiga eraldub keha pinnalt 450-600g vett.
autolüüsist kasu, sest biofilm annab bakteritele väga tugeva kaitse antibiootikumide vastu. Antibiootikumide difundeerumine biofilmi maatriksist läbi rakkudeni on tugevalt häiritud. Peale biofilmi parema moodustumise saab bakteripopulatsioon veel teisiti kasu hingamis-mürkide sekretsioonist. Hulgatunnetuse kaudu on reguleeritud P. aeruginosa's umbes 300 geeni ekspressioon ning nende hulgas on palju ekstratsellulaarseid ensüüme, mida bakter kasutab pere-meesorganismi ründamiseks ja lagundamiseks, et saada toitaineid paremini kätte. Bakteripopulat-sioonis on ka nn petjaid, bakterid, mis ise ei ekspresseeri ekstratsellulaarseid ensüüme, kuid kasuta-vad teiste bakterite ensüümide abil lagundatud C-allikat toiduks. Bakterid, mis elavad teiste kulul. HQNO ja tsüaniidi abil kontrollib bakteripopulatsioon selliste petjate arvu. HQNO mõjub petjate hingamisahelale, samas kui HQNO tootjad on enda hingamisahelat modifitseerinud ning HQNO-le tundetud.
annaabi.ee 
