Jo horisondi taha vajus päikse diskus. Öö tuledest nüüd hoovab sinu palgele rubiini leegitsuse imeline viskus. Loodusest rääkides meeldib mõlemale autorile kasutada kuldseid ning hõbedasi värvitoone. Under eelistab kulda ,,...kui üle lauba kooldub kuldne oks...", Visnapuu vastavalt hõbedat ,,...täis õrna armu sinu häälekaja / kui hõbetilin kumaks kõneleja..." Meesluuletaja kasutab ka palju valget värvi, eriti hindab ta valgeid naisi. ,,...Mu kodumaalist valgeverelist / naist / võib süda üksi õnnes aadelda. / Oo, põhjamaine armas valge neid..." Järjekordne sarnasus tuleb välja armunute kirjeldamisel. Mõlemad autorid toovad põskede õhetamise korduvalt välja. ,,...põsel hõiskas verevärv..." ning ,,...põsed hõõgusid kui tuli taela..." on vaid üksikud näited väga paljudest.
1941 Ing sureb. Ingi tütar väikese lapsega küüditatakse. 1944 ei läinud Rootsi laevale, põgenes Saksamaale. 1949 USAsse, kus ta kaua ei elanud, sest suri 1951. Kuigi laiema tuntuse pälvis Siuru päevil, pälvis tuntust juba varem. Avaldas loomingut albumites “Moment” ja “Roheline”. I Siuru kogu on 1917 “Amores”, 1918 ilmub “Jumalaga, Ene!” ja 1920 3 kogu: “Talihari”, “Hõbedased kuljused”, “Käoorvik”. Vabariigi aegadel Eestis tunnustatuim meesluuletaja. (Under tunnustatuim naisluuletaja) “Ränikivi”, “Puuslikud”, “Maarjamaa laulud”, Tuulesõel”, “Päike ja jõgi”, “Põhjavalgus” (viimane Eestis ilmunud luulekogu). Paguluses avaldas “Esivanemate hauad”, “Tuuline teekond”, “Periheel”, “Mare Balticum”, “Linnutee”. Pilet 11 1. J.W.von Goethe elu ja looming, ,,Faust” I osa Johann Wolfgang Goethe 1749-1832 (vaatamata pikale elueale püsis süda erksana!) Frankfurdis, isa oli jurist, keisri nõunik
annaabi.ee 
