üsnatavaline naiste vaatamisviis kriitilise või mõnikord ka alternatiivse varjundi. Enamikul niisugustest maalidest, kus põhitemaatika on naised, on nad kujutatud spetsiifiliselt meheliku vaatlemise, meeste tähelepanu objektina ja rahuldavad niivisi meeste huve ning toidavad meeste ihasid, fantaasiaid ja hirme. Muidugi on ka meeste maale naistest, mis sellesse tüüpi ei kuulu, nagu näteks Pissarro maalid puhkavatest talunaistest. Aga väga paljude meeskunstnike , nende seas ka impressionistide maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui flaneurile osaks saab. Teistes maalides avalduvad keerukamad suhted, kus naised pakuvad meestele palju peenemat meelelahutust
hulka erinevaid kohti nagu nende meeskolleegidel valitsevate seisukohtade tõttu, missugune kesskkond on naisele sobiv ja milline mitte.. Mehed käisid baarides, lõbumajas aga naiste sündsustunne keelas seal käia. Seega maalisid naised põhiliselt kodu, mõningaid kohti linnas, teater, ooper sest viimases kahes võis ta koos meestega viibida. Maalidel aimame ka naiskunstnike pettumust selle piiratuse pärast Naiste naiselikkus Meeskunstnike kasutatud võtteid leidub ka naiskunstnike töödes, kus naised on meeste vaatlemise objektid. ntx Mary Cassatti "'Teatris" ja Eva Gonzalese "Looz Itaalia teatris" (sarnaneb Renoiri "Looz"iga) kriitikutes tekitas see ärevust kuna maalija oli naine, kes kujutas meest justkui teda vaatavat. Maal rõhutab naiste mõju meestele, äratade nende huvi ja sellega manipuleerida, mis toetas tollal üldlevinud hirme, näiteks kurtisaanid kasutasid ära oma seksuaalset võimu meeste üle
annaabi.ee 
