Meeskohtutel ka ülekuulamisõigus. Meeskohtuid eestimaal kolm: Harjumaaga seot, Ii seot Viru- ja Järvamaaga, III seot Läänemaaga. Istungeid peetakse tln, pm igatipidi tallinna kesksed, kõik tegutsevad tln:Igalkohtul oma eesistuja, keda nim vasalliohtunikuks ja kaks kaasistujat e assesorit. Pm tegu aadlikohtuga, kuid aadliga seot kohtuasju seal ei arut, kõrgema astme kohtud. 1626 a kui Eestimaal viibib pikemalt Gustav II Adolf, siis ta plaanis meeskohtute töö ümber korraldada, tahtis 5 meeskohtut teha( Alutagusele üks+ järva ja virumaa eraldada.)Tahtis aadlivalitsuse alt ära tuua, kohtud oleksid hakanud saama riigilt palka, kuningas tahtis et nad mõistaks kohut rootsi õiguste alusel. Ei õnnestunud aadlike privieegide tõttu. Meeskohtute kompetents siiski suureneb. Üks saavutusi, mis kuningal oli mõttes oli see, et tp ei võinud mõisates kohut mõista, nende kriminaalasjad tuli viia meeskohtute pädevusse.
Kuberneril pole alati aega kohtutöös osaleda, tihti määras kedagi endale asendajaks. Kuberner on kohtujuhtimise delegeerinud ühele maanõunike kolleegiumi 12 liikmest. Toona ei olnud kohtutee midagi eriskummalist, kuna kohus arutas väga erinevaid probleeme. Kuna Eestimaa ülemmaakohtu töövõime ei suutnud kõiki probleeme läbi hekseldada, luuakse üks vaheinstants ehk alammaakohus. Kohus on seisuslik, kohtu juhiks on rüütelkonna peamees. Tema kaasistujateks on kõikide meeskohtute esimehed. Lisaks alama kohtu töös osalevad ka kõik adrakohtunikud ja mitmesugused teised vähemtähtsad ametnikud, nagu notar, kirjutajad jne. Aadlil tihtilugu puudus kompetents, seetõttu tuli kohtule tööle võtta ka inimesi, kes kohalikku seadust tegelikult tundsid. Need pandi ametisse sekretäride nime all. Liivimaal kohtukorralduse tipus on Liivimaa õuekohus (oma president ja asepresident). Kohtu töös osalevad 11 aadlikust kaasistujat ehk assessorit. Kui koht
annaabi.ee 
