Julgen väita, et sellised ja mitmed teised seadused tagavad rahva ning riigi sidususe, aidates kaasa riigi kui terviku toimimisele. Kuid sarnaselt õigustele on kodanikel ka riigi ees kohustusi, mida reguleerib taaskord põhiseadus. Tähtsaimaks kodaniku kohustuseks pean mina allumist põhiseaduslikule korrale. Meessoost Eesti kodanikud on kohustatud teenima ka kaitseväes, kindlustades sellega riigikaitse välisriikide ees. Arvan, et ajateenistuses teenimine peaks olema iga meeskodaniku uhkus, sest tasuta omandatud reservväelase oskused ning teadmised võivad tulla ühel saatuslikul päeval kasuks nii riigile kui talle endale (ja ehk ka tema perekonnale). Lisaks sellele on kodaniku kohustus säästa elu- ning looduskeskkonda. Olen arvamusel, et vastavalt käitudes, tagame nii endile kui ka tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna, kus on kõigil hea ja meeldiv viibida. Mina leian, et riik ei saaks kodaniketa eksisteerida, sest tänu viimastele toimubki
Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul) Venemaa tahtis sadamaid, Vana-Liivimaa linnu kaubalinnadeks (tundusid jõukad). Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 sõja tegelik algus Narva vallutamine. Tol ajal oli jõukas ja ilus. Ordu oleks pidanud Venemaale vastu astuma ja algselt ka seda tegi. Sp nimetatakse
1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eelkõige eelistati sadamaid, aga linnad olid ka rikkad
annaabi.ee 
