Vanakiriku). 17.saj. siirdub Kihnu Tõstamaa kihelkonna koosseisu ja 1642 a ehitatakse saarele Tõstamaa abikirik. 1680 a saab Kihnu jälle alalise vaimuliku - kaplani, kuid juba 1689 a jääb saarele jälle vaid köster. 1624 a revisjoni järgi kuulub Kihnu koos Tõstamaa mõisaga Rootsi riigile kui endise piiskopi õiguste pärijale, otsealluvusega Pärnu lossile. Revisjonis on märgitud neli küla - Sukrekill, Lemstikill, Rohtsekill ja Linakill. Mainitakse 45 talu 83 meeshingega. 1627 a moodustati Pärnu krahvkond, mis hõlmas ka Kihnu ning mille valdajaks sai krahv von 6 Marek Thurn ning järgnevalt tema pärijad. 1661. aasatl läks Kihnu saar kui Pärnu krahvkonna osa Rootsi riigimehele Magnus De la Gardiele vastutasuks temalt äravõetud Kuressaare eest. 1680 a tagastati Kihnu reduktsioniseaduse kohaselt taas Rootsi riigi alluvusse. Seega oli saar 53
kooliasutamisel kriteeriumiks olnud mõisamaade suurus (5 adramaad ühe kooli kohta), siis talurahvaseaduste ilmumisest alates võeti aluseks hingede arv. Eestimaa talurahvaseadus (1816.a.) nõudis mõisakogukonnalt kooli ehitamist iga 1000 hinge kohta ja selle ülalpidamist. Koolmeister vabastati sõjaväeteenistusest, pearahamaksust ja ihunuhtlusest. Liivimaa talurahvaseadus nägi ette enamat. Lisaks eeltoodud külakoolide asutamise nõudele tuli Lõuna- Eestis igas vähemalt 2000 meeshingega kihelkonnas asutada kihelkonnakool. Kooli ülalpidajaks jäi kogukond, kontrollijaks kirikuõpetaja, kes otsustas ka koolmeistri valiku. Eesti- ja Liivimaa rahvakoolid olid 1832. aastal vormiliselt allutatud siseministeeriumile. Koolide eest jäid vastutavaks kummagi kubermangu luteri usu kiriku konsistoorium ja rüütelkond, kes esitas iga aasta haridusministeeriumile aruande koolide ja õpilastr arvu kohta ja ülevaate kubermangude koolioludest. 1840.a
annaabi.ee 
