Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati Venemaa Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 18. veebruaril streikisid Putilovi tehase töölised nõudes palgatõusu. 23. veebruaril (8. märtsil) 1917. alanud naistepäevademonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustuse ning elamistingimuste parandamist. Toimuva sõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavat meeselanikkonnast oli mobiliseerittud sõjaväkke ning seetõttu olid halvenenud ka linnade toiduainetega varustamine. Toiduainetega paremat varustamist nõudnud demonstrandid hakkasid järgmisel päeval juba esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 25. veebruaril toimus juba kogu Petrogradi hõlmav streik, keiser Nikolai II nõudis, et rahutused surutaks sõjaväge kasutades maha. 26. veebruaril politsei ja sõjavägi kasutas meeleavaldajate vastu relvi. 27. veebruaril aga
, toiduabi) kuni 1919a suveni. 7) Saksamaa peab kompenseerima kõik sõjakahjud. Eesmärgiks oli Saksamaa uue agressiooni välistamine. Need punktid lõid aluse Saksamaa nõrgendamisele. Need taotlused kinnitab Versailles' rahuleping 28.06.1919. I Maailmasõja konkreetne hind 1914-1918 Sureb sõja ohvritena umbes 10 miljonit inimest ja 20 miljonit saab haavata (sõdurid). - Prantsusmaa kaotab suhteliselt kõige rohkem: 11% oma aktiivsest meeselanikkonnast = 1,4 miljonit meest. 1921a Prantsusmaal on 400 000 elanikku vähem kui 1914a ja sõjainvaliide on 740 000. - Briti sõdureid langes umbes 700 000 ja ca 2-3 miljonit sai haavata. - Saksamaa kaotab peaaegu 2 miljonit meest (varasem kõrge sündivus päästab katastroofist), haavata sai 4,25 miljonit meest. - Venemaa kaotas 1,7 miljonit meest, haavata sai 2,25 miljonit meest. - Austria-Ungari kaotas 1,2 miljonit. - Tsiviilelanikke suri kokku 13 miljonit.
Pärnu juhtumised tekitasid sisemaal kuulujutte, et sakslased ründavad hobstega, Augustis pomitas tsepeliin Paldiskit, kuid kahjustused olid väiksed, 1916 pommitati Tallinnat ja Ruhnut, hiljem ka veel tõsisemalt Paldiskit. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Oli korraline värbamine, kutsuti teenistusse nimekirjade alusel, ei vabastatud sõjaväeteenistusest, võeti ka ennetähtaegselt. 1914 võeti 7% meeselanikkonnast, u 100 000. Hukkus 10 000. Suurenes ka Eesti ohvitseride hulk. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Kui oli valida kahe halva vahel, siis toetati pigem Venemaad, sest saksastamist ei tahtnud mitte keegi. 1915 võttis Jüri Vilms üles küsimuse poliitilise rahvusautonoomia suhtes. Ernits leidis et tuleb olla ühel meelel kõigi rahvustega, kes vabaduse ja inimlikuse nimel võitlevad.
annaabi.ee 
