1. Nimeta Aasia usundeid, mis eksisteerivad rahulikult üksteise kõrval, kus see nii on? Hiinas on reaalses elus põimunud taoism, konfutsianism ja budism. Nad võivad käia erinevates templites ja kõik on asjade käiguga rahul. 2. Nimeta üks Aasia usund, millel polnudki oma eetikat, kust nad selle laenasid? Šintoismil ei olnud oma eetikat, see laenati hiinlaste konfutsionismilt. Kooskõla ja puhtuse otsimine aitas neil esialgu üldse saada eetikapuudusest. 3. Kuidas nimetavad hiinlased meesalget ja naisalget ning mis moodustub neist kahest kokku? Naislage on yin (külm, öine, salapärane) ja meesalge yang (soe, loov). Neist moodustub kokku dao ehk nn taevane tee, mia tähendab, et maailmas on harmoonia kui need jõud on tasakaalus. 4. Mille poolest erinevad üksteisest taoism ja konfutsianism, kuidas nad täiendavad üksteist? Taoist on skeptiline poliitika suhtes. Talle sobiks kõige paremini pisike ja rahulik riik. Konfutsianism seevastu korraldab riigi-ja ühiskonnaelu. Ühiskond
kirjeldatud T-kujulistes väravates maharaadzad "suured valitsejad": Vaisravana põhjas, Dhritarastra idas, Virudhaka lõunas, Virupaksa läänes. Tantristlikud rituaalsed mandalad kujutavad vastavalt nelja dhjaani-budat (meditatsioonibudat): Amoghasiddhit, Asobhjat, Ratnasambhavat ja Amitbhat. Sel juhul on keskel tavaliselt Vairotsana. Ruudu sisse joonistatud kaheksa kroonlehega ring (yantra) sümboliseerib naisalget, emakoda, mille sees kujutatakse meesalget vadzrat. Seda geomeetriliste sümbolite suhet mandala keskmes dubleeritakse rituaalmütoloogilise motiiviga: kutsutav jumalus laskub taevas otse mandala keskmesse, mida tähistab lootos, ning sooritab seal toimingu, mis tagab viljakust, rikkust ning edu. Tiibetis ja Mongoolias vaadeldakse mandalat üldse sageli jumalusena või jumaluse asupaigana. Mongoolias nimetatakse selliseid mandalaid hoto-mandalateks, mis tähendab "mandala-elukoht"(3.).