Algul võivad lapsed kasutada mitut strateegiat, millest mõne don rohkem või vähem efektiivsed, ja seejärel, kui kontekst muutub, saavad lapsed aru ühe konkreetse strateegia kasutamise tähtsusest. Mida rohkem lapsed uusi probleeme ja uusi kontekste uurivad, seda suurem on tõenäosus, et nad eristavad ja täistavad oma probleemi lahendamise strateegiaid. Mälu arenguks kasutakase mälustrateegiaid, nagu näiteks kodeermis- ja meenutamisstrateegiad. Kodeerimisstrateegia alla käib kordamine, rühmitamine ja üksikasjalikkus. Mälu arengus on oluline aspekt teadmisel, et lapsed võivad mäluülesannet mõjutada – teadmine ei tähenda siin ainult mälustrateegiate teadmisi, vaid laste üldisi teadmisi ja kogemusi. Kui lapsed õpivad juurde, siis suudavad nad luua rikkaliku informatsioonibaasi ja äsja õpitud informatsiooni saab
ülesannete tegemiseks või selleks et viidata üldistele strateegiatele, mida saab rakendada eri ülesannete piires. · KODEERIMISSTRATEEGIA o Kordamine see viitab informatsiooni vaimsele kordamisele. o Rühmitamine see on kodeerimise teine aspekt. o Üksikasjalikkus see tähendab seoste loomist esemete vahel, et aidata neid paremini meenutada. · MEENUTAMISSTRATEEGIAD täiskasvanud on tutavad tundega, et teavad midagi, aga ei suuda seda kohe meenutada ning enamik täiskasvanuid on õppinud viise, kuidas informatsiooni pikaajaliselt mälus taastada. Uurimus laste tunnistajatena · Enamik laste mälu uuringuist on keskendatud mälu mahu ja strateegiate arengule. Sellist uuringut saab edukalt läbi viia kasutades üldlevinud ja sobivaid paradigmasid. Näiteks paluda lastel õppida ära
annaabi.ee 
