nende nõlvadesse murrutatud astangud tähistavad jääaegsete jääpaisjärvede tasandeid. Peamist kaitset vajavad komponendid on mets, Nohipalu järved, rabasaared ja mõhnad ning raba tervikuna. [2,3] Meenikunno maastikukaitsealast hõlmavad rabad ca 34%. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari, mille järgi on paik oma nime saanud. Seal öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi elas ühel neist rabasaartest mees nimega Meeni ja nii saanudki raba nimeks Meenikund. Raba äärde on rajatud RMK matkamaja Päikeseloojangu metsamaja -, lõkkeplats ja vaatetorn. Rappa on rajatud ka õpperada. See kulgeb mööda laudteed, mille pikkuseks on 2,4 km. Meenikunno madalamate kohtade soostumine algas 5-6 tuhat aastat tagasi pinnasevee taseme tõusu tõttu. Algul tekkis madalsoo, mis arenes ajapikku rabaks. Ilmselt hakkas 3,5 tuhat aastat tagasi
Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari ja saarekesi. Nendest suuremad on Pähnisaar ja Pikksaar. Väiksemad kannavad selliseid nimesid nagu: Väike Kaarnasaar, Saapasaar, Tõrvasaar, Kuivassaar, Liipsaar ja Lõhmussaar. (Meie koduvald, loodus, aeg, inimesed 2007: 14,15) Mille järgi on paik oma nime saanud? Siinkandis öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi ammu asunud ühele neist rabasaartest elama mees nimega Meeni ja nii saigi kogu raba nimeks Meenikund. (Põlvamaa maastikud 2005: 37) Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8 meetrit, keskmine aga 2,6 meetrit. Meenikunno raba on suhteliselt noor raba. Raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase 6 põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Alguses tekkis madalsoo. Jõudes arengus rabafaasini, ujutati soo uuesti üle ning madalsoo taastus. Turbalasundi kasvades jätkus raba
annaabi.ee 
