Männipuit on väärtuslik tarbepuit. Sellest valmistatakse näiteks ehitisi, mööblit, laevu ja paberit. Samas on männikuid väga palju ka istutatud. Varasematel aegadel on eestlased männist palju tõrva ajanud. Tänapäeva keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini ja kampolit. Männipuidust saab utmisel ka puupiiritust. Eestis on kõige levinumad mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid. Meemetsade tähtsus Euroopas hakkas kaduma 16. sajandil, kui Ameerikast hakati sisse vedama roosuhkrut. Eesti kaks viimast tarupedajat on looduskaitse all. Nad asuvad Võrumaal Antsla valla Kaika küla Mändiku talu lähedal. Mänd valiti aastal 2001 Eesti aasta puuks. Harilik kuusk (Picea abies) Maailmas on 40 kuuseliiki, Eestis kasvab looduslikult vaid üks. Harilik kuusk on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast. Metsa, kus kuusk on
pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 2.11Mesipuud Eestis on kõige levinumad mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid. 22 Anzelika Künnap Meemetsade tähtsus Euroopas hakkas kaduma 16. sajandil, kui Ameerikast hakati sisse vedama roosuhkrut. Eesti kaks viimast tarupedajat on looduskaitse all. Nad asuvad Võrumaal Antsla valla Kaika küla Mändiku talu lähedal. Vanade mändide tüveõõnsusi asustavad ka vapsikud jt. putukad. Haigused, kahjurputukad ja muud kahjustajad Juurepessu põhjustav männi-juurepess. 2.12Seenhaigused Kuuski massiliselt kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen kuuse-juurepess, on ka mändidel küllaltki levinud
annaabi.ee 
