põhjust, kuid ei ole kindel kas nad tulevad toime ka depressiooni lahendamisega. Seda võtab hästi kokku järgnev: ,,Kogenud teavad 'et', kuid ei tea 'miks', kunsti valdajad aga tunnetavad 'miks' ja põhjust." 4. Mis mõttes need (inimesed), kes on kogenud, on edukamad kui need, kel on üldise teadmine (logos)? Selgitage seda ravimise näitega. Mis mõttes üldise teadjad on targemad kui kogenud? Selgitage seda näitega. Nagu eelpool välja toodud siis kogemus tuleneb nii mälust kui meeltetajust. Kui arst ravib haiget siis tal on vaja spetsiaalselt ravida seda üksikut. Tal tuleb kasuks kogemus st ta on enne meeltega tundnud seda olukorda ja mäluga ta mäletab seda. Järelikult tal pole vajadust endas kõhelda ja ta tuleb ravimisega toime. Raske oleks hakkama saada ainult teadmisega (logos), kuna see hõlmad endas ainult üldist ja arstil poleks millelegi konkreetsele toetuda. Üldise teadjaid me peame targemaks kuna nad teavad põhjusi.
Püüdes olla erapooletu võttis Locke ikkagi omaks teatud Descartes'i seisukohad: maailm koosneb kehadest ja hingedest hing teab vaid omaenda seisundit meie ideed kajastavad mingil viisil asjade seisu materiaalses maailmas. Empirism: tunnetuse ainsaks usaldatavaks aluseks on kogemus. Mis on aluseks meie ettekujutusele maailmast (ideedele)? Kui mul on millegi (nt koera või kentauri) idee, siis pean uurima oma idee allikaid. 19 Kui idee pärineb meeltetajust (nt nägin kentauri hoovi peal jalutamas), siis on mu ideel on kindel empiiriline alus. Kui ma seda alust meeltetajust ei leia, siis on see fantaasia. Locke väitis, et meil ei ole sünnipäraseid, ainult mõistusest pärinevaid ideid. Inimene sünnib nagu "puhas tahvel" (ld. tabula rasa, skolastikute termin kogemustest mõjutamata vaimu kohta) millele kogemused hakkavad kirjutama. (Leibnizi vastuväide: inimese mõistuses pole tõesti mingeid teadvuslikke kogemusi, välja
annaabi.ee 
