oma palvekirjaga jõuda Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupoegadelt pärines mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed. Kogu ürituse juhtimiseks loodi 1871. Aastal Tartus Peakomitee. Jannsen Tähtis rahvusliku liikumise tegelane, kes asutas Perno Postimehe ning Eesti Postimehe, millega levitas ärkamisaja meelsusi rahva hulgas Seltsiliikumine Seltsiliikumine aitas kaasa rahvuslike ideede levikule. Baltisakslaste ühenduste eeskujul ja ka toel tekkisid Eesti seltsid (1865. Vanemuine, 1866. Estonia) Vanemuine korraldas mitu laulupidu. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. Korraldatud eestlaste üldlaulupidu Tartus (eestlaste esimene ülemaaline kokkutulek). 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts (eeskuju paljudele teistele seltsidele). 1872
* „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27) * „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti postimehe lisaleht 1876, nr 13) * „Paar palvid Eesti ärksamaile poegaele a tütardele“ (Olevik 1888, nr 8-10, 12) J. Hurt on väga mõjuvõimas meie riigis. Teda tsiteeritakse. J. Hurda lähenemine rahvaluule kogumisele: arusaam, et rahvaluulet kogudes on võimalik jõuda Eesti kultuuriline vaatepunkt ajaloole. Rahvaluule on küll seoses ajalooga, vahendades üldisi meelsusi, kuid seda ei saa võtta üks ühele tegelikult. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (1871) Rahvaluule väärtustamine - Huvid rahvaluule vastu teistes maades (vennad Grimmid, Soome eeskujul) - Oma kogemuste jagamine (nt vahendab ajaloolisi muistendeid Põhjasõjast ja katkust) - Esteetiline väärtus (ka ajaviide ja meelelahutus) - Kasutusvaldkond pedagoogikas (evolutsionalistlik käsitlus inimkonna ajaloost)
annaabi.ee 
