veekogudes hiljem. Vanasõnu: · Kuidas küli, nõnda vili. · Kuidas põldu harida, nii põld sulle tasub. · Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. · Lihata võib elada, ei leivata. Marjaaeg on lastele rõõmuaeg. Juba punetavad esimesed maasikadpõllupeenral. Nüüd võib metsa marjule minna. Ja ükski teine mari pole nii maitsev kui oma käega korjatud maasikad. Marja maitsev lihakas sisu pole millekski muuks kui lindude ja ka laste meelituseks. Taim peab selle eest hoolitsema, et tema seemned leviks. Vargsi läheneb küldne sügis. Puudel on ta poetanud juba üksikuid kollaseid lehti. Mätastel punetavad palukad. Mets on täis niisket samblalõhna. Ja vihma tuleb palju. Kord sajab teda üsna rabinadl, kord tibutab kogu päeva peent ,,seenevihma". Seente riik on üsna värvirikas punased kärbseseened, kollased kukeseened, ruuged kuuseseened, sinakasrohelised pilvikud; kuid seda värsket, rõõmsat rohelist värvust,
nad [lepingut rikkudes] pahandavad. Kuigi neist kahest esimesel on suurem võim, on siiski tavaliselt viimase puhul hirm suurem. /…/ Vannet võib anda vaid Jumalale. Sellest nähtub, et vanne, mis on antud ükskõik millise mooduse või riituse kohaselt, on vandeandja jaoks kehtetu ja pole üldse vanne, ning et vande andmine saab aset leida vaid Jumala nimel. Sest kuigi inimesed tavatsevad mõnikord kas hirmust või meelituseks anda vannet oma kuninga nimel, siis tegelikult annavad nad mõista, et nad on omistanud kuningale jumaliku au. Jumala nimel asjatult vandumine on vaid tema nime teotamine, ja teiste asjade nimel vandumine, nagu inimesed seda igapäeva vestlustes teevad, pole vandumine, vaid on jumalakartmatu komme, mille on põhjustanud [inimeste] liiga ägedaloomuline kõnemaneer. Vanne ei lisa kohustusele midagi juurde. Samuti näib, et vanne ei lisa kohustusele midagi juurde
annaabi.ee 
