Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta. Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus. Parise noole läbi. Ahhailased püstitasid telklaagri
Seal leidisgi aset Egiptuse jumalanna Isise kultus. Kultus ei olnud sugugi reserveeritud vaid eliidile. Tithipeale olid need just vaiksed, rõhutud ja töökad inimesed, kes müsteeriumides oma elule mõtte leidsid. Müsteeriumid ei nõudnud mingit intellektuallset arusaamist. Neis sisaldus üleskutse fantaasiale, et avaneda sügavamale arusaamisele sellest, mis on meie elus salapärane. Ka maagia ja alkeemia leidsid seetõttu müsteeriumides oma koha. Küllap meelitaski tolle aja inimesi müsteeriumide ligipääsmatus. Kõigepealt pidi inimese pühitsema preester, kes tagas, et soovijal on vajalikud teadmised müsteeriumi eesmärgist. Pühitsuse skaalal eksisteerisid eri astmed, mida mööda oli võimalik edasi liikuda. Salastatud teadmine ja krüptilised kirjad olid ,,tavaliikme" jaoks veel kättesaamatud ja nii loodetigi müsteeriumi olemusest järjest enam aimu saada. Isis naiste lemmikjumalus
lööma, kui selle eest raha saab, et Egiptusesse jõuda, kaupmees teatas, et nii palju raha ei ole võimalik teenida, poiss otsustas siiski tööle jääda, et mõned lambad osta TEINE OSA - poiss jäi pikemaks kaupmehe juurde tööle, kaupmehe äri läks taas hästi, maksis poisile õiglast tasu - poiss esitas ideeks ehitada välja poole poodi riiul, mis meelitaks ostjaid ligi, sai selleks loa, see meelitaski meeletult kliente, Egiptus muutus kaugeks unistuseks - kaupmees unistas palverännakust Mekasse, mis oli ka koraanis kirjas viienda seadusena, polnud kunagi sellist võimalust olnud, Meka andis talle lootust, tahtiski sellest unistada lihtsalt, kartis, et reaalsuses pettuks - järgmise ideena käis poiss välja tee müümise kristallklaasidest, kaupmees oli selle suhtes skeptiline, oli oma senise elu ja poepidamisega harjunud, tundis, et ei vaja rohkemat, siiski andis poisile loa
Ta oli oma praeguse eluga väga rahul. Nad suitsetasid veel natuke aega kuni päike loojus. Nad olid rääkinud araabia keeles, ja poiss oli uhke et seda oskas. Siis ütles kaupmees: "Maktub". Poiss uuris, mida see tähendab. Kaupmees ütles, et seda mõista pead olma sündinud araablaseks, aga tõlgituna kõlaks see umbes: "Nii on kirjas". Piibutuld kustutades nõustus aga kaupmees poisil teed kristallklaasidesmüüma hakata.Tee müümis äri läks väga hästi. Ja see just meelitaski inimesi veelgi enam poodi kristalli ostma. Kaupmees pidi tööl võtma veel kaks inimest. Koos kristalliga hakkas ta tohututes kogustes sisse ostma teed, mida ostjad nõudsid. Möödus kuus kuud. Poiss ärkas enne päikesetõusu. Ta pani slga valge linasest riidest araabia rõiva, mille ta oli ostnud just selle päeva nimel. Pähe pani peakatte ja uued sandaalid jalas ootas uksemademele ja suitsetas vesipiipu. Ta ootas kuni vanamees ärkas ja poe avas
annaabi.ee 
