meelitades inimesi kõigilt elualadelt. Avaliku ruumi tähtsus inimestele kuuluvate kohana on alati väga suur. 4. Riius Ulldemolins «Culture and authenticity in urban regeneration processes» Linna populariseerimine sai peamiseks linnaplaneerijate eesmärgiks. Uuring viidi läbi Barcelonas Reveli kvartalis. Linna bränding on muutunud oluliseks vahendiks rahvusvahelises linna edendamises ja turistide meelitamises. Infrastruktuur või sotsiaalne kontekst vastandatakse kultuurilise teguriga. Kultuur on väga oluline tegur linna arengus ja rekonstrueerimines. Kultuuri võib kasutada poliitiline ja majanduslik eliit, et rekonstrueerida linna, vääristada elamurajooni, jälgida ärikasutamist ja avalike kohtade kasutamist. Branding on nüüd keskendunud kultuuri kasutamise tugevdamisel ja linna rahvusvaheliselt edendamisel. Kultuur on oluline vahend, et pöörata ümber linna marginaalsustendentside ja
naine meelitatud ning võib lausa sulada. Naine ise teab väga hästi kui ilus ta on, aga kui keegi seda veel kinnitab on tal nina taeva poole. On ameteid, kus meelitamine on oluline. Tihtilugu on müügimehed need, kes meelitustega oma kaupa püüavad müüa. See on nende töö, nad peavadki nii tegema. Leidub veel teisigi ameteid, kus meelitamist kasutatakse ja vahel kasutatakse seda isegi seal, kus saaks ka teisiti hakkama. Kui kogu kunst seisneks meelitamises, siis õpiks igaüks selle selgeks ja me kõik oleksime inimsuhete eksperdid. Kui me parasjagu mingi konkreetse küsimuse üle ei juurdle, siis 95% oma ajast mõtleme me endale. Kui aga lakkaksime natukeseks mõtlemast endi üle ja hakkaksime meelde tuletama teiste inimeste häid külgi, siis ei pea me enam tarvitama nii odavaid ja võltse meelitusi, vaid suudame tulla mõne originaalse ja tõelise kiituse peale, mis inimesele palju rohkem tähendaks. Lakakem mõtlemast oma võimetest ning
XIX sajandi Euroopas polnud vist küll ainsatki heliloojat, kelle loomingu amplituudi Verdi omaga Võrrelda võiks. Pealinna esmaklassilistes ooperiteatrites ja provintsi viletsatel lavadel, kodudes ja tänavail, rändlaulikute ja sajandi silmapaistvamate vokalistide esituses kõlasid Verdi meloodiad võrdse menuga. See aga paljusid professionaalseid muusikuid ja kriitikuid just sokeeriski. Verdit süüdistati maitselageduses ja kõige laiemate rahvahulkade odavas meelitamises, tema muusikas nähti labaste valsikeste, traagiliste masurkade, sõdurimarsside ja operetigaloppide nõmedat segu. Tegelikult ei maksnud helilooja väikekodanlikule mentaliteedile vähimatki lõivu ega nivelleerinud meisterlikkuse taset mitte kunagi. Vastupidi. Erakordse loomingulise sirgjoonelisusega, taunides kompromisse ja järeleandmisi, võitles Verdi ebaõnnestumiste ja tsensorite omavoli vastu, kinnitades oma äärmist nõudlikkust mitmete ooperite uute