Seitsmes faas: kuriteo asukoha valik Kuna peaaegu pool kuritegudest oli sooritatud ohvri rünnaku tegemise kohtades (41%), siis tähendab see, et pooled leidsid õige koha kuriteo sooritamiseks. Enamus kurjategijaid, kes otsustasid vägistada ohvri teises kohas vastasid, et tegid nii, sest see oli ohvri elukoht või polnud isoleeritud paik. Kaheksas faas: kuriteo toimepanemise meetodid Meetodid, mida kasutati kureteo toimepanemiseks, olid palju vägivaldsemad kui meelitamis või kuriteo toimepanemisepaika viimise meetodid. Kokku 6% vastajatest kasutasid leebemaid meetodeid: Näiteks vastas üks kurjategija, et lapse vägistamisel ta ei tahtnud teha lapsele viga, vaid lihtsalt rahuldada oma seksuaalsed vajadused. Ning kui laps alustas karjumist lõpetas seksuaalkurjategija otsekohe. 3% vastajatest kasutasid narkootikume või alkoholi, et kuritegu toime panna ilma vastupanuta. Kõikidest
Funktsionalistid põhjendavad eliidi eksistentsi peamiselt inimeste motiveerimisega sotsiaalses süsteemis, pakkudes „õiglast“ palka ametite erineva funktsionaalsuse alusel. Kui positsioonid ja ülesanded oleksid sarnaselt meeldivad, siis ei oleks vahet, mis positsioonil keegi asub. Kuna mõned neist on kergemad-teised raskemad, nõuavad enam väljaõpet ja oskusi, mille tarbeks napib kvalifitseeritud tööjõudu, ning osad funktsionaalselt olulisemad, siis on vaja rakendada meelitamis-mehhanisme ja jaotada neid positsiooniti erinevalt. See tingibki sissetulekutest sõltuva sotsiaalse staatuse ja teatud positsioonide prestiiži leviku ühiskonnas. (Davis & Moore 1945). Sellele väitele pareerib Tumin, kes väidab, et positsiooni funktsionaalset tähtsus on keeruline hinnata ning talentide arvu piirab sotsiaalse stratifikatsiooni süsteem ise, mitte ei ole see loomulikult piiratud. Lisaks välistele motivaatoritele peaks oluline olema ka positsioonitäitja
annaabi.ee 
