8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Napoleon taastas Karl Suure keisririigi, lootis luua uut maailma riiki, ühendada Euroopa ühtseks pereks ühtede huvide, kommete ja seadustega. Selles riigis kuulus aga juht roll prantslastele, kes on oma tsiviliseerituse ja heatahtlikkusega eeskujuks ka teistele. Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Vastandati orja ja vaba meest, kelle seisund on erinev. Ori on peremehe meelevalles, kel on õigus tema ellu iga hetk sekkuda. Teise meelevallas olek muudab inimsese orjameelsemaks. Rooma ajaloolased Sallustius, Livius ja Tacitus rakendasid vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil. Vabariigis on kodanikud vooruslikud, aga ainuvalitsuse puhul pole voorusi ega suuri tegusid, vaid valitseb orjameelsus. Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi he avlisteja puhul. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus.
loomust (tegutsemine poliitikas). Rooma vabadus vabadus, kui mingit laadi seisund, vaba inimene on see, kes ei ole ori. Uusaeg 'liberaalne vabadus' ka tänapäeval domineeriv. Hobbes vabadus on piirangute puudumine. Locke vabadus kui 'vabadused' 'inimese loomupärased õigused', mida valitsus peab tagama ning ei tohi piirata ilma inimese nõusolekuta. Rooma vabariiklik vabadus õiguslik eristus, orjad vs vabad inimesed. Ori on oma peremehe meelevalles, tegutseb tema tahtel ja tema heaks. Inimeste iseloom muutub orjameelseks, neil puuduvad eesmärgid, nad kaotavad oma väärikuse, oma tõelise inimlikkuse. Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendavad vabadusemõistet eri valitsuskordade analüüsil : Vabariigis on kodanikud vooruslikud. Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb orjameelsus. Uus-Rooma vabariiklik vabadus : renessansiaja humanistid 14.-15. saj
annaabi.ee 
