Kõige parem on kesktee saavutada. Tarkuse peab alati vastu võtma, mida pakutakse. P-le ei meeldi linn, kus ta elab, roiskub jne. Linnade kaos tekitab ahastus. Alati kui leiad lugedes mingi mõju lause, siis ära usalda lihtsalt arusaamisvõimet, vaid vajuta see sügavale mällu ja tee hoolsa mõttetööga omaseks. Kui P lõpuks võrdleb end teiste inimestega, siis ei tundu tema elu nii hull midagi. Kolmas raamat- Armastus ja au- need on ahelad. Arm on meeletustest kõige hullem. P ei mäleta, et oleks armastanud midagi kõlvatut. Ta on tegelt raskesti haige. Arm loob uimava ulma. P väidab, et on see mees, kes ta on, vaid tänu naisele. Kehaline ilu on kauniduste hierarhias viimane. A leiab, et P on just armastuse pärast langenud viletsusse, tema allakäik algas siis, kui leidis armastuse. Armastus maiste hüvede vastu on ohtlik. Armastuses on kõik pahed- vägivald, kahtlused, vaenumeelsus, vaherahud, sõda, rahu
aardest, mida mu isand kohustas mind valvama. Ah! Mis lähevad mulle korda kogu maailma aarded ja kõik maakera kuningad! Nädala pärast olin tagasi. Sel korral ei olnud teil mulle midagi öelda. Olin kaalule pannud kuninga soosingu, oma elu, et teid hetkeks näha. Ma ei saanud isegi teie kätt puudutada. Te andestasite mulle, nähes mind nii alandlikuna ja kahetsevana.» «Jah, aga keelepeks haaras kinni kõikidest nendest meeletustest, milles mina ei olnud süüdi. See on teile hästi teada, milord. Kardinali poolt ülesässitatud kuningas tõstis suurt kära: proua de Vernet kihutati minema, Putange saadeti maalt välja, proua de Chevreuse sattus ebasoosingusse ja kui teie tahtsite saadikuna Prantsusmaale tagasi tulla, siis oli kuningas ise -- pidage meeles -- kuningas ise selle vastu.» «Jah. oma kuninga keeldumise eest maksab Prantsusmaa sõjaga. Ma ei või teid enam näha, madame. Olgu
annaabi.ee 
