Olles veendunud mingite oma teadmiste õigsuses, võime sattuda äärmisse ohtu - me ei pea võimalikuks muid alternatiive. Selles mõttes on teadus arengut pidurdavaks jõuks, ta keeldub uurimast probleeme, mis talle ei meeldi. Enamik inimesi enne kui nad alustavad mõtlemist filosoofiliselt ehk siis hakkavad asjade üle filosoofilisemalt mõtlema, on naiivsed realistid. Teooria on tuntud ka kui otsene realism või terve mõistuse realism. Kõike mida me oma silmaga näeme ning meeletega tunnetame tuleks võtta puhta kullana. Näiteks kui ma näen suurt õunapuud siis ma näen seda sellepärast, et minu ees seisab suur õunapuu ja kui õunad sellel on punased siis see on sellepärast, et seal on mingid objektid mis on omavad punast värvust. Naiivne realism on tihedalt seotud viie erineva uskumusega. Esiteks eksisteerib materjaalsete objektide maailm. Teiseks avalduvad objektid läbi meelte kogemuste.
ei ole maailmast ühtegi teadmisi. Esimesed teadmised saab ta aistingute abil. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui tähelepanelikult on saadud informatsiooni salvestatud/objekti vaadeldud, millest edasi areneb idee. SISU: Oma vaimus olevate ideede rikkust saab rikastada sellega, kui ollakse rohkem tähelepanelikumad. 8) Mis põhjusel on kujuneval inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Meeletega aistitavast on raske lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi, sest maailmas on ideede tekkimiseks nii palju informatsiooni, et ei jõuta objekte n-ö sügavamalt vaadelda vaid ollakse pinnapealsed, sest soovitakse kõike uut korraga avastada ja tunda saada. SISU: Inimene suudaks palju paremini oma ideid ja mõtteid arendada, kui maailmas poleks nii palju uut informatsiooni või siis kui inimesed poleks n-ö nii uudishimulikud ja ei sooviks korraga kõike uut teada saada.
Sammuti püüti rahuldada inimese vaimu. Skeptikud on Stoigi ja Epicureanismi vahepealne. Skeptitsism väidab, et mitte meelelise, ega mõttelise kohta midagi tõelist ei või öelda. Skeptitsism oli negatiivne. Kuulutadess välja sisemise vaimu rahu, soovivad hoiduda igasugusest kohtuotsuste, positiivsetest ja negatiivsetest, mis sunnisid inimest mis tahes tegudele ja muretsemistele. Neoplatonism väljendab hierarhilise struktuuri olemise. Ilu on saavutatud vaimu võitlemine meeletega. Spetsaalne esteetiline õpetus antiikajast. Kalokagatiya ("Kalos" - ilus, "Agathos" - hea), välise ja sisemise harmoonia, mis on ilu individuaalsuse tingimuseks. Katarsist (puhastust) - märgistas ühte olulisi punkte esteetilise kunsti mõju inimestele. Mimesist (imitatsioon, paljunemine), põhiprintsiip kunstniku loometegevuse. Keskaja esteetika. Olulisemad põhimõtted. Laiemas mõttes keskaja esteetika on kõikide keskaegsete piirkondade esteetika (Lääne-Euroopa, Vana Venemaa jne)
Sammuti püüti rahuldada inimese vaimu. Skeptikud on Stoigi ja Epicureanismi vahepealne. Skeptitsism väidab, et mitte meelelise, ega mõttelise kohta midagi tõelist ei või öelda. Skeptitsism oli negatiivne. Kuulutadess välja sisemise vaimu rahu, soovivad hoiduda igasugusest kohtuotsuste, positiivsetest ja negatiivsetest, mis sunnisid inimest mis tahes tegudele ja muretsemistele. Neoplatonism väljendab hierarhilise struktuuri olemise. Ilu on saavutatud vaimu võitlemine meeletega. Spetsaalne esteetiline õpetus antiikajast. Kalokagatiya ("Kalos" - ilus, "Agathos" - hea), välise ja sisemise harmoonia, mis on ilu individuaalsuse tingimuseks. Katarsist (puhastust) - märgistas ühte olulisi punkte esteetilise kunsti mõju inimestele. Mimesist (imitatsioon, paljunemine), põhiprintsiip kunstniku loometegevuse. Keskaja esteetika. Olulisemad põhimõtted. Laiemas mõttes keskaja esteetika on kõikide keskaegsete piirkondade esteetika (Lääne-Euroopa, Vana Venemaa jne)
annaabi.ee 
