kogemuste, oskuste, vajaduste, emotsionaalsete ja vaimsete protsessidega. Välimised põhjused on seotud elukeskkonna, suhtlemise ja ümbritsevate inimestega. Sõltuvus ei teki tavaliselt üleöö. Kõigepealt tekib harjumus tarbida mingit sõltuvusainet, pärast harjumuse kujunemist tekib mingil ajal vajadus, millest ei saa üle ega ümber. Kui vajadus sõltuvusaine järgi suureneb, siis ilmnevad tavaliselt füüsilised sümptomid. Ometi on meeleseisundites muudatusi märgata juba varem. Hingeline ehk psüühiline sõltuvus Ühel hetkel tundub sõltuvusaine tarvitajale, et selle aine pruukimine toob sõltlasele tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu. Sõltuvusaine puudumisel ilmub masendus, hingepiin ka halb enesetunne, mis tõukavad sõltlast otsima uut enesetunde parandamist. Läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahustumisel organismist, areneb välja hingeline ehk psüühiline sõltuvus. Füüsiline sõltuvus
sümptomid, mida on võimalik jälgida ja ravimite abil muuta. Haigusi ilma füüsiliste sümptomiteta on raske diagnoosida või üldse olemasolevateks tunnistada. Sõltuvus ei teki tavaliselt üleöö. Kõigepealt tekib harjumus tarbida ainet või teatud viisil käituda. Kui harjumus on kujunenud, siis mingil hetkel tekib vajadus. Vajadusest ei saa enam üle ega ümber. Füüsilised sümptomid ilmnevad tavaliselt siis, kui vajadus aine või tegevuse järele suureneb. Ometi on muutused meeleseisundites märgata juba varem. Igal haigusel on seos psüühika ja emotsioonidega; mõni seos on lihtsalt ilmsem kui teine, nii ka sõltuvuse puhul. Ei ole selget vahet, mis toimub kehas, mis meeles. Nii füüsilisi vaevusi kui vaimseid ja emotsionaalseid heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine tähendab sageli iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist.
annaabi.ee 
