Edukas valetamine on väga keeruline ,,Edukas valetamine on väga keeruline'' annab autor ülevaate sellest, et kõik räägivad iga päev valgeid valesid. Näiteks politseinikel võiks olla alustuseks piisavalt objektiivset infot, kahtlustatava isiku kohta võiks samuti olla rohkem tõendeid. Kahtlustatav peaks mõtlema, kuidas ta suudab oma valedega politsei ära petta. Valedetektoreid saab ära petta hingamise ja meeleseisundiga. Kui inimene räägib enesekindlalt, ei ole segaduses ega närvitse ning jääb rahulikuks, siis võib ta rahus edasi valetada. Võib julgelt öelda, et poliitikud ja tõde ei sobi omavahel kokku. Kehakeel mängib palju rolli valetamises, osad on rahulikud aga mõned hakkavad nihelema, käsi väristama, punastavad vms. Oluline on see, et saadakse teada tõde, mitte koheselt süüdistamine. Objektiivse info kohaselt kasutab politsei sõrmejälgi, DNA-proovi. Valetaja
Üha enam kasutab Faust Mefistofelest millegi saavutamiseks ära. Armununa ta mõistab, et sõltub kuradist, et täita oma soove. Mefistoteles püüab kogu aeg Fausti mõjutada. Näiteks mõjutab ta Fausti valetama Marthale, et ta mees suri. Faust ise ei oleks seda teinud, kuid nõustub siiski. Kurat püüab Fausti ka veenda, et kõik baseerub loomsel instinktil. Faust ei leia kogu teose jooksul meelerahu ega tõde, mida oli otsinud ning peab pidevalt pettuma, kuid võrreldes tema meeleseisundiga enne lepingu tegemist, siis kuradiga seltsides ta mingi rahulolu siiski leiab ning enesetapumõtteid enam ei teki. Ta suudab isegi armuda. 2. Margareta ja Faust on väga erinevad. Margareta on väga noor, kogenematu ja kergeusklik neiu. Faust on vana, elukogenud ja elust tüdinud teadlane. Margareta allus täielikult oma emale ja käitus vastavalt tolle aja kommetele, allus enne Faustiga kohtumist normidele täielikult. Faust oli vabameelsem, riskialtim. Suur erinevus nende vahel oli usk.
pole piisavalt tõendeid. 6.Dihhotoomne mõtlemine: Kogemusi lahterdatakse kõik-või-mitte-midagi meetodil, kas täielikuks eduks või totaalseks läbikukkumiseks. 7.Sildistamine ja väärsildistamine: Mineviku eksimusi ja ebatäiuslikkust loetakse oma mina põhiliseks määravaks küljeks. 8.Tunnelnägemine: Nähakse ainult seda, mida tagatakse näha, mis sobib hetke meeleseisundiga. 9.Erapoolik seletus: Pingeolukordades kujunev kahtlustav mõtlemistüüp, kui on automaatne eeldus, et teise tegude taga on mingi madal motiiv. 10.Mõttelugemine: Ilma küsimata teada, mida teine mõtleb, on üleloomulik anne. Psüühikahäirete etioloogia Ühefaktorilised mudelid: 1. Geneetilised tegurid – kaksikute uurimised, lapsendamise uurimused, 2. Biokeemilised tegurid 3. Kultuurilised tegurid 4. Sotsiaalsed tegurid 5. Psühholoogilised tegurid
annaabi.ee 
