negatiivsete seisundite eest ning aitab kasvada ja areneda, mis on õnne peamine allikas. Kuid selline seletus on ühekülgne ning võib jätta mulje, nagu õhutaks budism enesekeskset suhtumist vaimsesse teesse. Näiteks mitte seepärast ei hoiduta teisi inimesi kahjustamast, et see endile kahju teeb, vaid kuna see teeks kahju teistele. Kõlbeline käitumine ei seisne ainuüksi omaenda isiklikus õnnes ja arengus, samuti mitte omaenda meeleseisundeis. Niisugune sügav ühistunne ümbritseva maailmaruumiga on virgumiskogemuse lahutamatu osa. Läbi tarkuse silmade vaatamine tähendab mõistmist, et ei saa end eraldada ümbritsevatest inimestest ja maailmaruumist. Teistele haiget tehes tehakse haiget iseendale, teistele head tehes tehakse head iseendale. Lõpuks seisneb budistlik eetika minaülese tarkuse arendamises ja väljendamises igapäevaelus, mis tähendab oma piiratud isiklikest seisukohtadest kõrgemale
täiesti teistsugune. Kaugemate regioonide kultuur sisaldab enamasti seesuguseid teadmisi ja oskusi, mis jäävad valgenahalisele haritud inimesele varjatuks. Teisi sõnu: ta ei taju selles kultuuris peituvat keerukust. Paljudel loodusrahvastel on samaanid. Samanism animismil põhineva usundi erivorm. Samanism on animismi alaliik (ka: vaimne distsipliin, tervistamispraktika). Samanism on eri vormides levinud üle maailma. EE: ,,Samaan arhailistes ühiskondades inimene, kes on teatud meeleseisundeis (ekstaasis, loves, transis) võimeline lahkuma kehast irdkehana, suhtlema vaimolenditega ning käima üleloomulikes maailmades (maailmapuu). Loves täitub samaan üleloomuliku väega ning on seetõttu suuteline olema selgeltnägija ja parandaja, kuid ta võib muutuda ka ohtlikuks (nõid). Hõim on samaani vahendusel ühenduses ülemaiste vägedega, saab tema kaudu abi ja kaitset (looma-, vilja-, jahiõnne). Tihti täidab samaan hõimu preestri
annaabi.ee 
