sealt enam väljuda. Tekib sisepeegeldumine ja kiired jõuavad nahani. Aga nahk on jääkarul must! Ja must pind adsorbeerib soojuskiiri! Närvisüsteem ja ultralühilainesaatja teisendab võnkumisi lühikesteks elektriimpulssideks ja edastab neid. Sagedusmodullatsioonedastuse ( FM frequency modulation) eeliseks on häirekindlus.Närvisüsteemis : meelerakult saabunud aeglane elektripinge kõikumine kodeeritakse lühikeseks näeviimpulsiks. norra lemming Leena keskjooks Biofüüsika tekkis vajadusest ühendada erinevate teadusharude jõud eluslooduse mõistmisel. Nii tekkis ridamisi teadusharusid ühendavaid erialasid: küberneetika matemaatika ja inseneriteaduste vallas, sotsioökonoomika sotsioloogia ja majandusteaduste vahel ning biofüüsika
seejärel automaatselt. Põlverefleks: Üks lihtsamaid reflekse. Osalevad 2 närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Koera kratsimisrefleksil on kerge ooteaeg ja nö soojendus, enne kui loom end kratsib. Reflekside põhiomadused, nende põhjused. Reflekside põhiomadused: (1) Latentsus-kulub aega(2) Järelrefleks-refleks kestab ärrituse lõppemise. Mõlemad põhjustatud sellest, et närvisignaali jõudmiseks meelerakult (retseptorilt, sensorilt) lihasesse kulub aega. (3) Käivitumine (käitumine saavutab täisintensiivsuse järk-järgult), põhjustatud ilmselt sellest, et järjest rohkem lihaskiude saab närvidelt korralduse (4) Väsimine (püsiva ärrituse korral refleksi intensiivsus langeb, kuni lakkab hoopis. Taastumiseks vaja teatud “toibumisaega”). Peapõhjused: (a) lihaste kurnatus (b) retseptorrakkude kurnatus (c) transmitteraine lõppemine närvisünapsites
Esimesena uuris 20. saj. alguses põhjalikult reflekse inglise füsioloog Charles Sherrington. Reflekside põhiomadused: • latentsus - ärritusest liigutuse alguseni kulub teatud aeg (joonisel „Latency“) • järelrefleks - ärrituse lakkamisel (joonisel „Stimulus off“) kestab refleks veel teatud aja, enne kui lõpeb (joonisel „After-discharge“) o mõlemad omadused on põhjustatud sellest, et närvisignaali jõudmiseks ärrituse registreerinud retseptorilt (meelerakult, sensorilt) lihasesse kulub kindel aeg • käivitumine - refleks saavutab täisintensiivsuse mitte ühekorraga, vaid järk- järgult (joonisel „Warm up“) o põhjustatud ilmselt sellest, et järjest rohkem lihaskiude saab närvidelt korralduse • väsimine – kui ärritus püsib liiga kaua, siis refleksi intensiivsus varsti langeb, kuni lakkab täiesti. Taastumiseks on vaja teatud “toibumisaega”. Refleksi väsimise võimalikke põhjusi on mitmeid: o lihaste kurnatus
annaabi.ee 
