võimalik mõõta ajaühikutega. Määratledes mõisteid “varem” ja “hiljem” kasutatakse põhjuslikkust, kui sündmus põhjustab uue olukorra, soos leiab ta aset teise sündmuse suhtes varem. Püüd aja mõistet lahti filosofeerida on tekkitanud sajandite jooksul palju erimeelsusi ning konsensuseni pole tänaseni täielikult jõutud. Kas aeg on absoluutne või põhineb suhtel või põhineb aeg inimese tekitatud meelepettel. Töö jaguneb teoreetiliseks ning uurimuslikuks osaks. Teoreetilise osa jagan kolmeks suuremaks alapeatükiks milleks on “Aeg füüsikalise terminina ja relatiivsusteooria”, “Aeg filosoofias” ja “Aeg psühholoogias” kõigi alateemade raames keskendun ka nende arengule läbi inimkonna ajaloo. Uurimuslikus leian vaste küsimusele "Mida teavad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased aja mõistest."
Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad refleksidja väheneb koordinatsioonitaju. Uimasti tarvitajat võib iseloomustada ka hajevil olek, letargia, uimasus, ebakindlad liigutused ja üle keha värisemine. Juba ühekordne tarvitamine on ohtlik, sest päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. Pikaajalisel kasutamisel ei suuda kasutaja vahet teha tegelikkusel ja oma meelepettel ja paljud jäävad vaimuhaigeks. Kanep Kanep on narkootikum, mida paljud peavad kahjutuks. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hasisit saadakse kanepitaime vaigutaolisest eritisest. Marihuaana nimed on travka, trava, anasha, smail, rohi, hasisit kutsutakse aga plastiliiniks, afgankaks ja marokoks. Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned
Enamus multikad sisladavad rohkelt vägivalda ning illusioone. Tänapäeval kasutatakse ütlust, et teler on lapsehoidja. Kuid jääks need ainult sõnadeks. Isklikult olen kokku puutunud paljude emadega kes enda puhkemomendi eesmärgil saadavad lapsed telerit vaatama. Noor inimene harjub sellega kiirelt ning tulemuseks on reaalsustaju kadumine. Paljud emad isad ei tea, et vajalik on lapsega nähtud analüüsida. Et ta suudaks eristada head halvast, teha vahet tõelisusel ning meelepettel. Kuid kui arutelu jääb olemata võib telerist saada lapse parim sõber. Sõber kes peidab endas kohutavat kimääri. Liigsel televisooni jälgimisel on mitmeid tagajärgi. Üheks suureks probleemiks on võim raamatute üle. Kirjandust lugedes peab inimene endale toimuvat ise ette kujutama, fantaseerima ning mõtlema. Teler teeb selle meie eest ära, maalib meile ette vaimustava pildi andes ise kõigele näod ning karakteri. Selline lihtsus tõmbab ligi ning võtab võimust ning kui
selleks ei piisa, ka mitte budistliku filosoofia sügavaima mõistmise korral. 2 EETIKA ASPEKTID 2.1 Teispool ,,kohutavat kolmikut" Eetika keskset rolli vaimsel teel väljendavad mitmed erinevad seisukohad, kuigi sisuliselt on tegemist ühe ja sama idee varieeritud sõnastusega. Üks võimalus on väita, et oskuslikult käitumine soodustab oskuslikku vaimset seisundit, samas kui oskamatud teod tekitavad negatiivseid meeleseisundeid, mis põhinevad ihal, vihal ja meelepettel. Kuna budistliku tee põhiidee seisneb selle ,,kohutava kolmiku" küüsist pääsemises, on ilmselge, et oskuslik käitumine pole lihtsalt mingi lisavalik. 2.2 Justnagu virgunu Teine aspekt rõhutab, et virgumisteel tuleks käituda nagu virgunud olend. Buddha käitumine on iseenesest oskuslik, põhinedes loomupärasel solidaarsusel, suuremeelsusel, ihast sõltumatusel, siiral ausameelsusel ning puhtal teadlikkusel. Kuigi kõigis peituvad nende
neile vastates toetuda mõistusele või kritiseerides seda ettevõtmist. Filosoofia on distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme. Filosoofilised probleemid seoses ajaga on nt_ Kas aeg on absoluutne või põhineb suhetel? Kas aeg ilma muutumiseta on mõeldav Kas aeg tõesti "möödub" või on arusaam minevikust, olevikust ja tulevikust täiesti subjektiivne, põhinedes üksnes meelepettel? Metafüüsika.Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. Epistemoloogia
annaabi.ee 
